Reps: riik peab tulevikus eraldama teadusele ühe protsendi SKP-st

"Oleme riigina võtnud endale kohustuse investeerida kaks protsenti kaitsekulutustesse, miks siis mitte võtta samalaadne kohustus investeerida teadusesse," rääkis haridus- ja teadusminister Mailis Reps Riigikogus toimuval teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?".

Pilt: Albert Truuväärt

Reps: riik peab tulevikus eraldama teadusele ühe protsendi SKP-st

Toimetaja: Moonika Tuul

"Oleme riigina võtnud endale kohustuse investeerida kaks protsenti kaitsekulutustesse, miks siis mitte võtta samalaadne kohustus investeerida teadusesse," rääkis haridus- ja teadusminister Mailis Reps Riigikogus toimuval teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?".

Minister Mailis Reps ütles riigikogu teaduspoliitika konverentsil, et Eesti peab jõudma teaduse riigipoolses rahastamises ühe protsendini SKP-st, vahendas BNS.

Teaduse valupunkt on ühiskondliku kokkuleppe puudumine ning ja tegi ettepaneku kaaluda erakondade ülest kompromissi, et jõuda teaduse rahastamise osas ühiskondliku kokkuleppeni, sõnas Reps pressiesindaja teatel.

"Usun, et kõik siinolijad on nõus, et mõjus teadus nõuab raha ning praegune teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ei ole piisav," ütles Reps. "Oleme riigina võtnud endale kohustuse investeerida kaks protsenti kaitsekulutustesse, miks siis mitte võtta samalaadne kohustus investeerida teadusesse. Selle tulemusena kaitseme oma riiki, rahvast, majandust ja kultuuri. Millises vormis ja kuidas see kokkulepe täpselt võiks välja näha - see on juba arutelu küsimus ja viskan siinkohal mõtte õhku."

Minister kinnitas, et eesmärk jõuda teaduse riigipoolses rahastamises ühe protsendini SKP-st kehtib. 2019. aasta riigieelarve on valitsusest riigikokku saadetud ning selle kohaselt kasvab teaduse rahastamine uuel aastal ligi 20 miljoni euro võrra ja on siis 0,81 protsendinbi SKP-st.

"Riigieelarve on alati valikute eelarve ning nendes valikutes peegelduvad ühiskonna prioriteedid ja valukohad," ütles Reps. "Selleks, et jõuda ühe protsendi eesmärgini, on vaja teaduse mõju ühiskonnale selgitada ning siin on teadlane ja minister ühes paadis ja sama eesmärgiga."

Minister tunnustas teadlasi selle eest, et meie teadus on rahvusvaheliselt arvestataval kõrgel tasemel ja oleme võimelised riigina andma oma panuse ülemaailmses teaduskoostöös. "Paraku ei kuule ühiskond teadlaste saavutustest ega teadustöö võimalikest uutest rakendustest piisavalt," märkis Reps. "Teaduse olulisuse ja mõju selgitamine inimlikult ja arusaadavalt on meie kõigi ühine kohus – see on teadlase, teadusasutuse, rahastaja, arendaja ja poliitikakujundaja ülesanne."

Reps lisas, et teadus on hea näide sellest, kuidas ühise eesmärgi nimel koos panustades võib saavutada tulemusi, mis üksikutele inimestele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja ka riikidele jääksid kättesaamatuks. "Olgu näiteks missioon kuule, uued elusid päästvad ravimid või keerulised küberkaitsesüsteemid. Kuid teadus ei saa garanteerida tulemust – seega peavad kõik osapooled uskuma, et lahendused on võimalikud ning ühiselt võtma selle nimel riske ja investeerima," ütles ta.

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium, vahendas BNS.

"Tänavuse konverentsi teema on erakordne selle poolest, et väga erinevate valdkondade eksperdid arutatavad teaduse olulisuse ja mõju kõige sügavamate juurte üle lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Kuidas teadus aitab Eestit kaitsta ja tugevamaks muuta, kuidas luuakse teadustööl põhinevaid alustehnoloogilisi võimekusi, millele toetuvad Eesti IT edulood, kuidas teadustöö saab edendada ettevõtlust. Vahest ebatavaline on lähenemisviis, kus arutakse humanitaar- ja sotsiaalteaduste tähenduse üle Eesti kaitsmise vaatenurgast," sõnas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel konverentsi teemavalikut põhjendades.

Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Konverentsi peaesinejatena astuvad üles kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor Martin Herem, Tartu Ülikooli Nõukogu esimees ja AS-i Chemi-Pharm asutaja Ruth Oltjer ning Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm. Konverentsi modereerib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

KAVA:

10.00-10.15 Konverentsi avamine Mailis Reps, Haridus- ja teadusminister

10.15-11.20 Kuidas teadus muudab ühiskonda ja kuidas riiki targalt juhtida nii, et nende muutustega ühiskond toime tuleb

10.15-10.35 Investeeringud teadus-ja arendustegevusse ning riigikaitsealane võimekus Martin Herem, kaitseväe peastaabi ülem

 10.35-10.50 Targa riigi targad nõuandjad Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

10.50-11.05 Teadus Eesti arengumootorina: Riigikogu arusaamad, ootused ja võimalused Aadu Must, Riigikogu liige

11.05-11.20 E-riigi alustehnoloogiad turvalise kaitsjana Ahto Buldas, Tallinna Tehnikaülikooli infoturbe professor

11.20-  12.05 Teadus eesti kultuuri ja keele kestmise tagajana

 11.20-11.50 Millist teadust me vajame? Marek Tamm, Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor

11.50-12.05 Sisemise rahu nimel, mõtte ja tahtega eesti kultuuri juures. Läbi aegade Heili Sepp, Viru Maakohtu kohtunik

12.05-12.45 Kohvipaus

12.45-13.50 Teadus targa majanduse arengu huvides

12.45-13.05 Ettevõtja mõtteviis päästab nii teaduse kui ka ettevõtluse?  Ruth Oltjer, TÜ Nõukogu esimees, AS Chemi-Pharm asutaja

13.05-13.20 Teaduse ja ettevõtluse koostöö kui majanduse vastupidavuse garant Robert Kitt, Swedbanki juhatuse esimees

13.20-13.35 Kuidas teadustulemusi majanduslikuks väärtuseks muuta? Anne Sulling, riigikogu liige

 13.35-13.50 – Kuidas jõuda (Eestis) teadmusmahuka toote või teenuseni? Oliver Väärtnõu, Teadus ja Arendusnõukogu liige, Cybernetica AS juhatuse esimees

 13.50-14.50 Arutelu: Teaduse roll Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana  

Arutelus osalevad parlamendierakondade esindajad: Jevgeni Ossinovski, Aadu Must, Jürgen Ligi, Mart Nutt, Eesti Vabaerakonna esindaja.

Kuidas erakonnad näevad teadust Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana?

Milline on riigi teaduspoliitika, mis toetab ühiskonna ja majanduse arengut?

 14.50-15.00 Kokkuvõte

 

Kaitseväe peastaabi ülem Martin Herem selgitab, kuidas tõstavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse riigi kaitsevõimet. "Lahinguväljal võidab see, kelle sõjakunst on parem. Kuid lahinguväljale jõudmiseks õigel ajal ja õigete jõududega, on vaja sõjateadust. Teaduse puudumisel hakkab otsuseid juhtima emotsioon. Seepärast tuleb Kaitseväel täna investeerida (sõja)teadusesse. Investeerida raha, inimesi, aega, teadmisi ja …emotsioone."

Konverents avab riigi kaitset selle laias tähenduses, rääkides nii teaduse rollist ühiskonna juhtimisel, kultuuri ja keele kestmise tagajana kui ka targa majanduse arengu loojana ning Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana.

"Teadusmahukast ettevõtlusest sõltub väga otseselt Eesti konkurentsivõime ja elatustase," tõdeb AS-i Chemi-Pharm asutaja Ruth Oltjer. "Oleme jäänud keskpäraste sissetulekute lõksu ning sellest pääsemiseks on maailmas leitud vaid üks võimalus: eksportida ainulaadseid tooteid, mille eest rohkem makstakse. Olgu selleks siis inimsõbralik desinfektsioonivahend, digitaalne ajatempel, vähiravim või maailma suurim pakiautomaat. Siin kopeerimine ei aita, nüüd on vaja, et meie teadlased ja ettevõtjad ka päriselt pead kokku paneks."

Ettekannetele järgneb parlamendierakondade esindajate arutelu, mille käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas erakonnad näevad teadust Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana ning milline on riigi teaduspoliitika, mis toetab ühiskonna ja majanduse arengut.

Laadimine...Laadimine...