SEB Elukindlustus: vaimsete haiguste esinemissagedus on aastakümnega kasvanud

SEB Elukindlustuse statistika näitab, et viimase 10 aastaga on neli korda tõusnud nende kindlustajate arv, kes on märkinud, et neil on diagnoositud vaimse tervise häire. Praeguseks on keskmiselt iga kümnes kindlustusklient kogenud vaimse tervise probleeme. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

SEB Elukindlustus: vaimsete haiguste esinemissagedus on aastakümnega kasvanud

Toimetaja: Sandra Lepik

SEB Elukindlustuse statistika näitab, et viimase 10 aastaga on neli korda tõusnud nende kindlustajate arv, kes on märkinud, et neil on diagnoositud vaimse tervise häire. Praeguseks on keskmiselt iga kümnes kindlustusklient kogenud vaimse tervise probleeme. 

Haigekassa andmetel on viimase viie aastaga ainuüksi ärevushäirete esinemissagedus kasvanud keskmiselt 12% ning keskmiselt pikenenud on ka inimeste töövõimetus, mis ulatub tänaseks keskmiselt 31 päevani.

"Depressioon on meie ühiskonnas üha sagedasem ja seda kinnitab ka nii era- kui ka riiklike organisatsioonide statistika. Viimaste aastate vaimsete tervisemurede tõusu aitavad põhjendada parem arstiabi kättesaadavus ja laialdasem probleemi teadvustamine ühiskonnas. Samas esineb jätkuvalt valehäbi ja teadmatust abi vajadusest ja võimalustest," selgitas SEB Elukindlustuse riskihindaja Anu Meier.

"Ka elukindlustuses näeme klientide arvu tõusu, kel diagnoositud vaimse tervise häire, mis omakorda võib olla põhjuseks teistele haigustele. Sageli ei osata pöörata tähelepanu depressioonist tulenevatele muudele terviseriskidele, nagu üldine immuunsuse nõrgenemine, uneprobleemid, vererõhu tõus jne. Depressiivsetel inimestel on sageli probleeme enese eest hoolitsemisega, ei jälgita tervislikku toitumist, katkestatakse trennis käimine, hooletusse jäävad suhted teiste inimestega, tarbitakse rohkem alkoholi, suureneb traumaoht ning ei järgita arsti soovitusi," kommenteeris Meier.

"Oma töös näeme sageli, et inimesed pöörduvad spetsialisti poole vaid viimases hädas ja siis võib taastumine olla juba pikaajaline protsess. Ettevõtete poolne panustamine ja töötajate teadlikkuse kasv õpetab inimesi rohkem oma vaimse tervise eest hoolitsema. Eelkõige aitab see mõista olukorra tõsidust ja ka seda, et selle haigusnähuga on sama normaalne ja vajalik arsti poole pöörduda kui füüsilise probleemiga. Rääkides tööstressist või läbipõlemisest, on hea teada, et eelkõige negatiivseid emotsioone teadvustades ja nendega tegeledes on võimalik tõsiseid vaimseid probleeme ära hoida," kinnitas Confido psühholoogiline nõustaja ja coach Tiina Keskküla.

Haigekassa andmetel on Eestis kõige sagedasemad vaimse tervisega seotud diagnoosid neurootilised ja stressiga seotud häireid ning meeleoluhäireid, seal hulgas ärevushäired ja depressioon. Viimane on WHO andmetel töövõimekusele kõige negatiivsemat mõju avaldav haigus kogu maailmas, mille all kannatab kokku üle 300 miljoni inimese. Eestis oli 2018. aastal ärevushäireid põdenud kokku üle 6 200 inimese, kellest keskmiselt on 70% naised ja 30% - mehed. Kokku anti 2018. aastal neurootiliste, stressiga seotud ja meeleoluhäirete tõttu ligi 12 000 haiguslehte ja püsivalt vähenenud või puuduv töövõime määrati Eesti Töötukassa hinnangul 7700 inimesele.

Laadimine...Laadimine...