SOOME INNOVATSIOONIGURU: Peame õppima seda, mis meid arvutitest eristab, mitte proovima nendega sammu pidada

"Tehnika, mis oli kunagi vaid eliidi päralt, on nüüd kõigile. Mumbai lapsel on ligipääs suuremale arvutusvõimsusele kui MIT juhil 80ndatel," ütles 23-aastane soome leiutaja, helilooja ja futurist Perttu Pölönen, kelle sõnul pole mõtet võistelda arvutitega arvutamises, vaid õpetada inimestele asju, mida arvutid ei oska. Tallinna juures peab ta üheks suurimaks innovatsiooniks aga tasuta ühistransporti."See on tõsiselt lahe - usun, et kogu maailm võiks selle endale eesmärgiks võtta."

Pilt: Martin Dremljuga
Haridus Teadus

SOOME INNOVATSIOONIGURU: Peame õppima seda, mis meid arvutitest eristab, mitte proovima nendega sammu pidada

Triin Oja

"Tehnika, mis oli kunagi vaid eliidi päralt, on nüüd kõigile. Mumbai lapsel on ligipääs suuremale arvutusvõimsusele kui MIT juhil 80ndatel," ütles 23-aastane soome leiutaja, helilooja ja futurist Perttu Pölönen, kelle sõnul pole mõtet võistelda arvutitega arvutamises, vaid õpetada inimestele asju, mida arvutid ei oska. Tallinna juures peab ta üheks suurimaks innovatsiooniks aga tasuta ühistransporti."See on tõsiselt lahe - usun, et kogu maailm võiks selle endale eesmärgiks võtta."

Leiutaja, muusikalooja, esineja ja ettevõtja Perttu Pölönen on vaid 23-aastane, kuid ta on juba leiutanud rahvusvaheliselt auhinnatud muusikaõppe tööriista MusiClock, asutanud kaks haridustehnoloogia idufirmat, kirjutanud muusikat mitmele rahvusvahelisele lavastusele, pidanud kümneid loenguid tuleviku tehnoloogiatest.

Pölönen on õppinud Soomes Sibeliuse akadeemias ning NASA-s asutatud Singularity Universitys, kus ta keskendus globaalsete lahenduste väljatöötamisele. Õpitud oskustest kõige olulisemaks peab ta enda sõnul disruptiivse või katkestusele põhineva innovatsiooni mõistmist. "Sa ei saa muuta midagi, proovides muuta juba olemasolevat lahendust paremaks. Sa pead ehitama täiesti uue asja, mis teeb praegusest mudelist täiesti kasutu igandi," ütles ta MELT Innovatsioonifoorumil Tallinnas.

Ta nentis, et innovatsioon alati loob rohkem, kui hävitab. "Maailm areneb läbi revolutsiooni, muutus tuleb alati täiesti teisest valdkonnast," rääkis Pölönen. "Kui Henry Ford oleks küsinud inimestelt, mida nad tahavad, oleks nad öelnud "kiiremaid hobuseid", tema tõi neile aga autod."

Väikesed meeskonnad, nagu kasvõi startupid saavad tema sõnul läbi katkestava innovatsiooni lammutada terve suure tööstuse.

Pölöneni sõnul on raske ennustada, mis ootab meid tehnoloogiavallas kasvõi 5-10 aasta pärast. "Inimaju on harjunud mõtlema, et kuskil peab olema piir. Me pole sellele veel lähemale jõudnud," sõnas ta. "Samas peame mõistma, kui märkimisväärsed need muutused on olnud."

"Praegune iPhone6 on 120 miljonit korda kiirem kui arvutid, mis saatsid inimese kuule. Pealegi olid need arvutid autosuurused ja maksid 3,5 miljonit dollarit," rääkis Pölönen. "Tehnika, mis oli kunagi vaid eliidi päralt, on nüüd kõigile. Mumbai lapsel on ligipääs suuremale arvutusvõimsusele kui MIT juhil 80ndatel."

Pölönen rõhutas, et  inimesed ja arvutid mõtlevad erinevalt. "Arvutid mõistavad numbreid. Kui ütlen arvutile, et mul on palju õunu, ei saa ta sellest aru, ta mõistab alles siis, kui ütlen näiteks, et mul on 15 õuna," selgitas ta. "Inimene aga mõistab selliseid asju, ta oskab suhestuda, aru saada kontekstist ja sotsiaalselt mõelda. Sellistes olukordades oleme me alati arvutitest paremad."

"Me ei saa arvutite vastu võidelda ratsionaalsuses ja näiteks arvutamises- asjades, milles nemad paremad on," tõdes Pölönen. "Inimestele peaks õpetama asju, mis teeks nad arvutitest paremaks -tulevikus on väärtuslikud pehmed ja loovad oskused."

Pölönen kiitis ka Tallinna startup'e soosivat keskkonda nind avaldas lootust, et Tallinn-Helsingi tunneli saavad Soome ja Eesti veel lähemalt koostööd teha. Ka tasuta ühistranspordile jätkus tal vaid kiidusõnu. "Ma soovin, et ka meil Soomes oleks see. Olen kuulnud, et on ka huvigruppe, kes sellel teemal juba arutavad. Midagi kindlat veel pole, aga ma olen väga entusiastlik," sõnas ta. "See on tõsiselt lahe - usun, et kogu maailm võiks selle endale eesmärgiks võtta. See on kasulik nii keskkonna- kui majanduse vaatevinklist."

Laadimine...Laadimine...