SOOMERE: Eestis kardetakse sõna "teadus" rohkem, kui sõna "fosforiit"

Geoloogiateenistus peaks Eesti Teaduste Akadeemia juhi Tarmo Soomere hinnangul rõhuma eelkõige teadusele ja informatsiooni andmisele. "Kogu teadust ei saa kätte uuringufirmadest. Teadus pole mitte ainult kirjutamisoskus, vaid oskus uuringute ridade vahelt lugeda," märkis Soomere. "Kui ammutame oma teadmised monograafiatest, oleme maailma teadusest maas 10 aastat, kui pöördume konsultatsioonifirmade poole, jääme veel 5 aastat maha."

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti Teadus

SOOMERE: Eestis kardetakse sõna "teadus" rohkem, kui sõna "fosforiit"

Triin Oja

Geoloogiateenistus peaks Eesti Teaduste Akadeemia juhi Tarmo Soomere hinnangul rõhuma eelkõige teadusele ja informatsiooni andmisele. "Kogu teadust ei saa kätte uuringufirmadest. Teadus pole mitte ainult kirjutamisoskus, vaid oskus uuringute ridade vahelt lugeda," märkis Soomere. "Kui ammutame oma teadmised monograafiatest, oleme maailma teadusest maas 10 aastat, kui pöördume konsultatsioonifirmade poole, jääme veel 5 aastat maha."

"Maavara ei ole aastakümneid enam lihtsalt geoloogia või selle väärtuse turundamine. Probleem on selles, et Eesti ei ole lõpmata suur ja pärimus ja kultuur kaevandamise piirkonnas on osa meie ühiskonnast," rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere maapõue konverentsil "Ühisvara uus tulemine - arengusuunistest tulemuseni". "Meie keskkond, ka kogukonnakultuuri ja ühiskonnakultuuri mõttes, on see asi, mis väärib tegelikult hoidmist."

Soomere hinnangul ei ole maavarade kasutamise ja kaevandamise pikaajalisi tagajärgi piisavalt põhjalikult uuritud. "Kui räägime füüsilisest maavarast ja selle kasutamisest, siis meil on võrdlemisi kehv arusaam sellest, kuidas see võib kaugmõju avaldada ka kultuuriruumile. Primaarsed probleemid on need, mis sünnib meie tervise, teaduse ja riigi ja rahvuse jätkumisega. Lihtsalt asjade jätmine sinna, kus nad on, ei ole õige," nentis ta.

Eriti vähe tähelepanu pööratakse Soomere sõnul kumulatiivsetele mõjudele ja terviku hindamisele. "Väiksem tähtsus pole ka sellel, kuidas asjad maailmas muutuvad ja kui me 15 aasta pärast neid saadusi müüma hakkame, siis mis on selle hind," märkis Soomere. 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juht Lauri Tammiste nõustus, et maapõue ressursid on tundlik küsimus. "See on tekitanud ühiskonnas teravaid emotsioone, mis tähendab seda, et on vaja põhjalikku analüüsi , diskussiooni ja kokku leppida, mida me tahame ja mida ei taha pikas perspektiivis," ütles ta lisades, et vaja on kokku leppida põhialustes, mitte vaid detaile vaadata.

"Praegune dokument on rohkem meelt mööda töösturitele, kui keskkonnakaitsjatele," lisas Tammiste.

Soomere sõnul peitub asja "konks" sõnas "uuringud ja selles, mida me lubame ja kuidas kontseptuaalselt asju vaatame. "Paradigma muutus on juba toimunud, Eesti uues geoloogia keskuses on teadus olemas. Oleme sellega murdnud barjääri, et tegelikus elus on teadus olemas," ütles Soomere.

Geoloogiateenistus peaks Soomere hinnangul rõhuma eelkõige teadusele ja informatsiooni andmisele. "Millegi pärast kardetakse sõna teadus rohkem kui sõna fosforiit. Niipea kui kuuldakse sõna teadus, tõmmatakse kardinad ette ja öeldakse, et olgu need teadlased omaette," sõnas ta ning lisas, et paljudes riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, on teadus esikohale tõstetud.

"Kogu teadust ei saa kätte uuringufirmadest. Teadus pole mitte ainult kirjutamisoskus vaid oskus uuringute ridade vahelt lugeda," märkis Soomere. "Kui ammutame oma teadmised monograafiatest oleme maailma teadusest maas 10 aastat, kui pöördume konsultatsioonifirmade poole, jääme veel 5 aastat maha."

Soomere sõnul peaksime võtma eeskuju prantslastest, kes saavad oma teadmised otse maapõuest. 

Keskkonnaminister Marko Pomerants nõustus, et teadusel on tähtis roll. "Kui vaatame suures pildis siis küsimus ongi teaduse rollis, tähtsuses ja tema suhtes poliitikutega. Eestis levib arvamus, et miks meil on vaja kraadiga teadlaseid, kui kõik on internetis kätte saadav. Mina toetan teaduse jätkumist Eestis ja olen selle teooria pooldaja, et maakera on ümmargune," ütles Pomerants, kes nentis et tihti kiputakse poliitikas teadlaste arvamusi ja seisukohti eirama.

Laadimine...Laadimine...