Spetsialistid: hargmaisust ei ole vaja karta

"Kui Eesti pole nende sadade ja tuhandete aastate jooksul tühjaks jooksnud, siis ammugi ei juhtu see tänasel päeval," tõdes Keiu Telve Vabaduse ja okupatsioonimuuseumis, kus räägiti töörände mõjudest inimeste eludele. 

Pilt: Scanpix

Spetsialistid: hargmaisust ei ole vaja karta (3)

Juuli Nemvalts

"Kui Eesti pole nende sadade ja tuhandete aastate jooksul tühjaks jooksnud, siis ammugi ei juhtu see tänasel päeval," tõdes Keiu Telve Vabaduse ja okupatsioonimuuseumis, kus räägiti töörände mõjudest inimeste eludele. 

"Ränne ei ole midagi uut, seda on igal ajaperioodil tehtud ja tehakse ka tulevikus. Olles uurinud rändeteemat, on selgunud, et välismaal olles saab inimene kasulikku, põnevat, huvitavat kaasa võtta ja võib olla ühel päeval ka tagasi tulla," ütles Telve.

Soome suursaadik Timo Kantola ütles, et sada aastat tagasi toimus Soomes pendeldamine Ameerikasse aga nii, et sealt ei tuldud enam tagasi. Järgmine suur rändeaeg oli viiskümmend aastat tagasi, kui palju inimesi läks tööle Rootsi ja sealt tuldi tagasi ainult üks korda aastas – suve ajal, muidu elati Rootsis. 

"Tänapäeval on nii lihtne pendeldada, ma istun lihtsalt laeva ja olen paaritunniga Soomes oma suvilas. See pendeldamine on tehtud nii lihtsaks. Aga nüüd tuleb mõelda, mis on see tihedus, kuidas käite kodus kas nädalas või kuus korra. Igal juhul see peaks olema tasakaalus, kui reisitakse kahe maa vahel. Et inimesed vaataksid üle nii miinused kui plussid ja plusse peaks rohkem olema," rääkis Kantola. "Sa võid elada välismaal ja mõelda, et sa ei pendelda. Ma ise olen elanud Türgis neli aastat ja seal ei olnud pendeldamist aga kui elasin Viinis, siis mu abikaasa pendeldas pidevalt kahe maa vahel, sest meie poeg käis Soome koolis."

Tema sõnul ei ole pendeldamine ainult üle Soome lahe, viimasel ajal juba pendeldavad paljud kord nädalas Brüsselisse. "Selles riikide vahelises pendeldamises on erinevaid võimalusi ja kõik on võimalik. Mitmed teist kolivad võib olla kooli pärast ära ja liiguvad kuhugi mujale elama. Ma usun, et selles on rohkem plusse, kui miinuseid. Usun, et see on meie Soome riigile kasulik ja Eestile ka. Pendeldamine ei ole kindlasti ohtlik," rõhutas Kantola.

Ida-Soome Ülikooli professor Laura Assmuth on rändeküsimust uurinud üle kahekümne viie aasta. "Olen ka ise elanud välismaal ja seetõttu on tulnud huvi selle teema vastu. Oleme oma pikaajalises uuringus vaadanud, kuidas on elada oma argielu kahe riigi vahel, seda me nimetame hargmaisuseks," kirjeldas projekti Assmuth mõistet. "Riigipiiride ületamisest ja hargmaisest elust on saanud globaliseerunud elu oluline defineerija. Samas on see saanud inimeste igapäevaseks, peaaegu rutiinseks tegevuseks."

Rände põhjused on Assmuthi sõnul väga mitmekülgsed. Kõik liikumised ei ole olnud vabatahtlikud ja soovitud. Piire ületades saab nähtavaks ka inimeste ja inimrühmade sügav ebavõrdsus. Aastast 2012 on professor Assmuth uurinud perede rännet, nii ida- kui põhjarände raamistikke. "Hargmaises peres hoitakse ja luuakse pere ühtekuuluvustunnet ja kombeid ehk pereks olemist. Hargmaisuse uurimine toob mitte rahvuspõhise vaatepunkti ränderaamistikku," tunnustas Assmuth. 

Tema sõnul on eestlased kaalukam rahvusrühm Soomes aga samas on nad nagu nähtamatud. "Nad ei esita suuri nõudmisi, vaid käivad vaikselt tööl ja koolis. Ränne mõjutab lapsi palju, olenemata sellest kas nad jäävad Eestisse või kolivad Soome. Lapsed ka reageerivad ja kohanevad vanemate rändeotsustega. Lapsed tõlgendavad teisiti vanemate rändeotsuseid ja vaidlevad nendega," rääkis professor.

Pihla Maria Siim ütles, et nad uurisid ka seda kuidas lapsed räägivad Soome rändest lugusid. Sellest uuringust ilmub peatselt raamatulettidele väljaanne "Minu kaks kodumaad". 

Uuringust ülekannet saab järelvaadata siin

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...