Tammist: teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvuks tuleb võimendada erasektori investeeringuid

Täna allkirjastatakse Kadriorus ühiskondlik kokkulepe teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamiseks, et innovatsiooni avaliku sektori rahastus kasvaks ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Pilt: Scanpix

Tammist: teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvuks tuleb võimendada erasektori investeeringuid

Rene Tammist, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Täna allkirjastatakse Kadriorus ühiskondlik kokkulepe teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamiseks, et innovatsiooni avaliku sektori rahastus kasvaks ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

See on tänaseni olnud väga raske väljakutse, mis vajab lahendamist. Vajame laiapõhjalisemat innovatsioonistrateegiat, et omavahel paremini ühendada teadlaste võimed ning ettevõtjate vajadused.

 

Eilsel valitsuse majandusarengukomisjoni istungil tegin ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse stimuleerimiseks ning erasektori vahendite suuremaks võimendamiseks. Teadus- ja arendustegevuste mahud küll kasvavad, kuid mitte sellises tempos, mis on Eesti konkurentsivõime parandamiseks vajalik.


Me kulutame teadus- ja arendustegevusele tervikuna liiga vähe, et pikas perspektiivis globaalses konkurentsis püsida. Majanduse hea tervise aluseks on tipptasemel teadustegevus ning konkurentsivõimeliste tehnoloogiate kasutamine, mis eeldavad investeeringuid nii riigi- kui erasektorilt.

 

Seega tuleb riigil sellises olukorras ettevõtete teadus- ja arendustegevust stimuleerida ning leida võimalusi erasektori vahendite suuremaks võimendamiseks. Konkreetse ettepanekuna pakkusin valitsuse majandusarengu komisjonile võimaluse jätkata ettevõtete teadusmahuka tootearenduse toetamist, et riik jagaks ettevõtjaga riske tootearendustsükli riskantsemates etappides.

 

Ühe võimalusena tutvustasin eilses Valitsuse majandusarengukomisjonis fondi loomist, mis toetaks teadusmahukate iduettevõtete asutamist ja äriarendust varases faasis. Samuti on oluline jätkata rahvusvahelistes võrgustikes osalemist. Eraldiseisvalt tegin siseministrile ka ettepaneku vabastada Eesti ettevõtjate jaoks vajalikud insenerid ning teadlased sisserände piirarvu arvestusest. Kõrgelt haritud ja Eestile suurt lisandväärtust loovad välisspetsialistid on Eesti arenguks vajalikud nendes valdkondades, kus sobivaid spetsialiste on vähe või puuduvad üldse. Ettevõtluses kasutatavad uued tehnoloogiad nõuavad ka vastava kvalifikatsiooniga inimesi.

 

Ühiskond toetub ettevõtlusele. Eesti inimeste jaoks on ettevõtluse konkurentsivõime parandamine oluline, et tasuv töö säiliks ka tulevikus. Ilma teadusmahukate investeeringuteta ei ole meie ettevõtetel võimalik globaalses väärtusahelas kõrgemale pürgida. Vastasel korral ei suudagi Eesti kunagi välja murda keskmise sissetulekuga riigi lõksust. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamisel peab põhifookus olema sellise tegevuse rakenduslikul mõõtmel.

Laadimine...Laadimine...