Teadased tabasid esmakordselt neutrontähtede ühinemise

Gravitatsioonilaineid ehk aegruumi enda võbelusi otsivad astronoomid teatasid, et tabasid esimest korda ühinemast kaks neutrontähte, avades astronoomias täiesti uue peatüki.

Pilt: Scanpix

Teadased tabasid esmakordselt neutrontähtede ühinemise

Gravitatsioonilaineid ehk aegruumi enda võbelusi otsivad astronoomid teatasid, et tabasid esimest korda ühinemast kaks neutrontähte, avades astronoomias täiesti uue peatüki.

Ajalooline oli ka pressikonverents, mida tegid üheaegselt 70 teadusasutust üle maailma, sealhulgas Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO), vahendas BNS rahvusringhäälingu portaali Novaator.

Novaatori andmeil on teadlased registreerinud neli mustade aukude ühinemisele viitavat signaali. Sõltuvalt kokkupõrkest oli nende lähedusse sattuvat ainet õgivate objektide mass Päikese omast kaheksa kuni 36 korda suurem.

Sündmuste käigus vallandus kordades rohkem energiat, kui jõudsid sama ajavahemiku vältel kiirata kõik universumi tähed kokku. Seekord tabati ühinemast aga neutrontähed.

Peamiselt neutronitest koosnevad tähed on tähtede arengu lõppstaadiumiks. Ühinemine leidis aset Maast umbes 130 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas NGC 4993, vahendas Novaator.

See on lähim seni avastatud gravitatsioonilainete allikas. Maapealsed seadmed registreerisid lained 17. augustil.

Andmed kinnitavad ka varasemat oletust, et kui kaks neutrontähte kokku saavad, tekib palju rauast raskemaid elemente. Muu hulgas on sellest tekkinud vähemalt pool universumis leiduvast kullast.

Massi liikumisega kaasnevate aegruumi võngete olemasolu ennustas juba sajandi eest oma relatiivsusteoorias Albert Einstein, kuid esimesed kindlad tõendid nende olemasolust saadi alles 2015. aastal, kui kaks USA detektorit esmakordselt säärase signaali tuvastasid.

Gravitatsioonilainete olemasolu eksperimentaalne tõestus esitati 11. veebruaril 2016. aastal, kui tänavuste Nobeli füüsikapreemia laureaatide poolt California Tehnoloogiainstituudi juurde asutatud Laserinterferomeetri- Gravitatsioonilainete Observatooriumi (LIGO) teadlased teatasid kahe musta augu ühinemisel tekkinud gravitatsioonilainete registreerimisest umbes 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel.

Avastuse avalikustamine ei põhjustanud sensatsiooni üksnes teadlaste seas, vaid kogu üldsuses. Pärast seda on mõistatuslikke laineid registreeritud veel kolmel korral: kaks korda LIGO-s ja ükskord Itaalias Cascinas asuva Euroopa Gravitatsiooniobservatooriumi (EGO) detektoriga.

Laadimine...Laadimine...