Teadlased: Homo sapiens võib olla 100 000 aastat arvatust vanem

Varajane Homo sapiens liikus Aafrikas ringi juba 300 000 aastat tagasi ja meenutas näokujult vägagi tänapäeva inimest, selgus teadustöödest, mis lükkavad nüüdisinimese väljailmumise 100 000 aasta võrra varasemasse aega.

Pilt: Scanpix

Teadlased: Homo sapiens võib olla 100 000 aastat arvatust vanem (1)

Varajane Homo sapiens liikus Aafrikas ringi juba 300 000 aastat tagasi ja meenutas näokujult vägagi tänapäeva inimest, selgus teadustöödest, mis lükkavad nüüdisinimese väljailmumise 100 000 aasta võrra varasemasse aega.

Maroko väljakaevamistel leitud kolbad ja luud seavad kahtluse alla teadlaskonnas kakskümmend aastat kehtinud konsensuse, et meie esivanemad ilmusid välja umbes 200 000 aastat tagasi Ida-Aafrikas, vahendas BNS.

Ajakirjas Nature avaldatud artiklites antakse mõista, et leiud võivad sundida teadlasi senist inimese evolutsioonipuud ümber joonistama.

Kahe töörühma käsutuses on viie inimese eellase kolju- ja luufragmendid ning kivist tööriistad, millega nad loomi küttisid ja tapsid.

Leiud pärinevad tänapäeva Marrakeshist umbes 100 kilomeetrit läände jäävast eelajaloolisest Jebel Irhoudi asulakohast.

"See materjal kujutab endast meie liigi juuri, vaimat Homo sapiensi, kes kunagi Aafrikas või mujal leitud," ütles Saksa Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi professor paleoantropoloog Jean-Jacques Hublin.

Tema sõnul näib uute leidude valguses, et meie liik oli Aafrikas levinud juba 300 000 aastat tagasi.

Seni olid vanimad Homo sapiensi leiud pärit Etioopiast ja umbes 195 000 aastat vanad. Sellest järeldati, et Ida-Aafrika oli evolutsiooni "Eedeni aed", kust liigid hakkasid levima mujale Aafrikasse ja sealt edasi.

Uued leiud viitavad, et nn inimkonna häll ulatus üle kogu Aafrika, ütlevad teadlased.

Samasuguseid keskmise kiviaja tööriistu nagu Marokost leitud on avastatud Aafrikas veel mitmest kohast, kuid varem arvati, et need meisterdas üks teine liigi Homo eelkäija.

"Pikka aega enne Homo sapiensi levikut Afrikast välja levis ta Aafrika sees," ütles Hublin.

Uute teadmiste põhjal oletatakse, et meie liigi varajane versioon jagas planeeti neandertaallaste, denissovlaste, rohkem ahvi meenutavate Homo naledide ja kääbusekasvu tõttu "kääbikute" hüüdnime saanud Homo floresiensise esindajatega.

Marokost leitud Homo sapiensi esindajad olid koljukuju põhjal üllatavalt sarnased nüüdisinimesega.

"Kui neil oleks müts peas, ei suudaks keegi neid teistest inimestest eristada," ütles Hublin ajakirjanikele ja lisas, et kui mõni neist meile praegu tänaval vastu tuleks, ei kahtlustaks keegi midagi.

Ka ajumahult on nad nüüdisinimese sarnased, vahet võib teha kehakuju järgi, mis on tugevam ja jässakam.

Jebel Irhoudi avastus tehti juba 1960. aastatel, kuid siis dateeriti nende vanuseks 40 000 aastat. Hiljem nihutati seda 160 000 aastani, kuid alles 2004. aastal algasid uued väljakaevamised, mis viisid vahepeal arenenud tehnoloogia toel nüüdseks ilmsiks tulnud tõikadeni.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...