Teadlased lükkavad ümber Lennart Meri viie tuhande aasta hüpoteesi

Juulis teadusajakirjas Current Biology ilmunud artikkel kinnitab, et eestlastel pole sellist Uurali algkodu, kust esivanemad hakkasid läände liikuma ja jõudsid siis viie tuhande aasta eest Läänemere kaldale.

Pilt: Scanpix
Ajalugu Teadus

Teadlased lükkavad ümber Lennart Meri viie tuhande aasta hüpoteesi (1)

Juulis teadusajakirjas Current Biology ilmunud artikkel kinnitab, et eestlastel pole sellist Uurali algkodu, kust esivanemad hakkasid läände liikuma ja jõudsid siis viie tuhande aasta eest Läänemere kaldale.

Hüpoteesi massideni viinud Lennart Merile ei heida seda ka keegi ette 21. sajandil, mil arheogeneetikud toovad aina uusi avastusi, vahendas BNS Postimeest.

Rahvusvahelist teadlaste meeskonda juhtinud Eesti Biokeskuse doktorandil Lehti Saagil on eestlaste päritolu kohta teisigi uudiseid 4500–6300 aasta tagusest ajast. "Selles ajavahemikus jõudiski Eestisse põlluharimine. Uuritud kütid-korilased elasid siin 6300–5600 aastat enne praegust aega, põlluharijad aga umbes 4700–4500 aastat tagasi. Põlluharimine saigi siin alguse vahepeale jäänud circa tuhande aasta jooksul. Tahtsime teada, millised liikumised toimusid sellal Eestis, sest on ju palju räägitud, kuidas eestlased on siin väga kaua elanud ja et oleme väga põline rahvas. Selles mõttes on see tõsi, et meis on säilinud tänini eurooplastest kõige rohkem küttide-korilaste geneetilist materjali. Aga loomulikult ei ole see päris nii, et me olemegi endiselt isoleeritult needsamad kütid-korilased, kes seda ala tuhandete aastate eest asustasid. Inimesi on tulnud pika aja jooksul mitu korda juurde," rääkis Saag Postimehele.

Tema sõnul olid kütid-korilased ammu Eesti aladel, kui sinna jõudsid esimesed põlluharijad. "Neis põlluharijates oli tegelikult vähem küti-korilase komponenti kui tänapäeva eestlastes. Kui nöörkeraamikutest põlluharijad tulid siia, siis ei tähendanud see sugugi seda, et nad tapsid kütid-korilased ära – mõlemad rühmad elasid tükk aega kõrvuti ega segunenud. Hiljem hakkasid nad aga segunema ja nõnda suurenes hilisemates inimestes küti-korilase osa. Lisaks pidi Eesti alale jõudma pärast meie uuritud 4500 aasta tagust aega veel mingi sisserännulaine kuskilt väljastpoolt – tänapäeva eestlastes on väga levinud Y-kromosoomi haplogrupp N, aga meie vaadeldud ajal polnud seda ei küttides-korilastes ega põlluharijates. Niisiis vaatlesime me viit nöörkeraamikakultuuri kandjast põlluharijat ja nad olid kõik geneetiliselt selgelt erinevad siin juba varem elanud küttidest-korilastest. See tähendab, et põlluharimine jõudis meie aladele koos uute inimestega, kes ei segunenud algul kohalike küttide-korilastega," rääkis Saag.

Tema sõnul olid Eestisse põlluharimise toonud inimesed pärit Ida-Euroopa stepialalt. "Siit päris kaugelt – seda nimetatakse Jamnaja kultuuriks. Tegu oli väga suure territooriumiga, mis ulatus Musta mere ja Kaspia mere rannikult põhja poole. Nad laiendasid oma asuala nii Euroopa kui Aasia suunas. Küllap jäi neil algses asukohas puudu ruumist, põllumaast ja muust eluks vajalikust," märkis Saag.

Kui tänu Lennart Meri «Hõbevalgele» arvavad paljud eestlased, et nende esivanemate teekond Eesti aladele algas Uuralitest ja 5000 aasta eest jõuti Läänemere kaldale, siis Saagi sõnul tundub, et see inimeste südamesse jõudnud väide ei ole päris õige. "Meie vaadeldud luumaterjal kinnitab, et 5000 aastat tagasi siia Uuralitest ei jõutud. Küll aga on tõenäoline, et see juhtus hiljem kui 4500 aastat tagasi. Nagu ma ütlesin, peaks hilisema luumaterjali uuringud kindlaks tegema, kust pärineb tänapäeva eestlastes väga levinud Y-kromosoomi haplogrupp N. Loodame leida üles selle paiga, kust see haplogrupp pärineb," ütles Saag.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...