Teadusministrite arvates vajab EL-i teaduse rahastamine korrastamist

Tallinnas kogunenud Euroopa teadusministrite hinnangul vajab Euroopa Liidu (EL) teaduse rahastusmaastik korrastamist ning teaduse ja innovatsiooni partnerluste süsteem sidusamaks ja avatumaks muutmist.

Pilt: Arno Mikkor

Teadusministrite arvates vajab EL-i teaduse rahastamine korrastamist

Tallinnas kogunenud Euroopa teadusministrite hinnangul vajab Euroopa Liidu (EL) teaduse rahastusmaastik korrastamist ning teaduse ja innovatsiooni partnerluste süsteem sidusamaks ja avatumaks muutmist.

"Me kõik mõistame, et teaduspartnerlused on olulised. Samas on praegune partnerluste süsteem nii keeruline ja killustatud, et ilma professionaalsete konsultantide abita on väga raske selles orienteeruda," vahendas BNS haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnu. "Me peame teaduse rahastusmaastikku korrastama ja näitama, et investeeringud on läinud õigesse kohta ning sel on oluline mõju ühiskonnale ja majandusele."

Teisipäevase kohtumise pärastlõunases osas rääkis Kesk-Euroopa Teadustaristu Konsortsiumi (CERIC-ERIC) juht Jana Kolar teaduspartnerluste süsteemi eelistest ja puudustest, tuginedes oma kogemustele ühise kavandamise algatustega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudis.

Maastrichti Ülikooli professor Luc Soete selgitas praegust olukorda ja arutles süsteemi parandamisvõimaluste üle. Ta ütles, et Euroopa teadus- ja innovatsioonialase koostöö kasuks räägivad head majanduslikud argumendid, kuid süsteemi edukus sõltub selle rakendamisest. "Praegune Euroopa teaduse ja innovatsiooni partnerluste süsteem suurendab teadusuuringute läbiviimise kulusid Euroopas: riikide ja huvirühmade killustatus on asendunud erinevate rahastusinstrumentide killustatusega," märkis professor Soete.

Ettekannetele järgnes arutelu, milles diskuteeriti teadus- ja innovatsioonialaste partnerluste rolli ja lisandväärtuse ning süsteemi koordineerimise üle. Ministrid nentisid, et partnerlustele tuleb läheneda strateegilisemalt, ressursid ja tegevused peavad lähtuma ühistest konkreetsetest eesmärkidest ning erinevate algatuste arvu tuleb vähendada.

Teisipäeval toimunud arutelu tulemused on sisendiks nõukogu järeldustele Horisont 2020 vahehindamise ja järgmise raamprogrammi kohta, mis on kavas vastu võtta Eesti eesistumisperioodi lõpuks.

Laadimine...Laadimine...