TTÜ teadlased arendavad tehnoloogiat joogivee kvaliteedi parandamiseks

Teadusprojekti Life Alchemia sihiks on arendada välja tehnoloogia vee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks.

Pilt: Scanpix

TTÜ teadlased arendavad tehnoloogiat joogivee kvaliteedi parandamiseks

Teadusprojekti Life Alchemia sihiks on arendada välja tehnoloogia vee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) keskkonnatehnoloogia teaduslabori teadlased Anna Goi ja Juri Bolobajev arendavad rahvusvahelise projekti raames tehnoloogiat joogivee kvaliteedi parandamiseks.

Euroopa Liidu teadusprojekti Alchemia eesmärgiks on kulu- ja energiatõhusa tehnoloogia väljaarendamine joogivee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Mitmel pool Põhja-Eestis kasutatakse joogivee tootmiseks põhjavett, mille looduslik radioaktiivsus on kaks kuni kuus korda kõrgem tasemest, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tuginedes terviseameti andmetele on Põhja-Eestis sellise põhjavee tarbijaid 190 000.

Loodusliku radioaktiivsega põhjaveega on probleeme ka teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Rootsis ja Soomes, samuti Ameerika Ühendriikides ning mõnes Aafrika riigis. Vaatamata kehtivatele Euroopa Liidu õigusaktidele, ei kontrollita puhastustehnoloogiate puudulikkuse tõttu radioaktiivsust Euroopa põhjavees süstemaatiliselt.

Teadusprojekti Life Alchemia sihiks on arendada välja tehnoloogia vee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Tehnoloogia põhineb mangaandioksiidi abil radioaktiivsete ainete ning raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks. Arendatav tehnoloogia vähendab oluliselt nende ainete hulka muutes joogivee kvaliteetsemaks.

Osakesed kõrvaldatakse veest filtreerimisega ning seadme filtrit tuleb regulaarselt läbi pesta ja hooldada. Uudne tehnoloogia vajab veel arendustöid: edasi tuleb uurida keemiliste protsesside mehhanismi, samuti tuleb optimeerida mangaandioksiidi kogust ja valida kaasaegsed filtrid, mille eluiga on sobiv ohtlike ainete tõhusaks väljafilteerimiseks.

TTÜ teadlane Juri Bolobajev on konstrueerinud mangaandioksiini tehnoloogia baasil töötava prototüübi, et arendada edasi joogivee kvaliteedi parandamise tehnoloogiat. Prototüübil katsetamiseks kulub oluliselt vähem vett ja teisi ressursse võrreldes täismahulise pilootseadmega. Samuti on TTÜ teadlase prototüüp täisautomaatne, see tähendab, et see töötab ööpäeva ringselt.

Prototüübi töö uurimistulemusi plaanitakse kasutada juba sel aastal AS-i Viimsi Vesi veepuhastusjaama pilootseadme täiustamisel. AS-i Viimsi Vesi töödeldud vesi vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele, edasise tehnoloogia arendamise eesmärgiks on viia madalamaks vee käitluskulusid.

Kuna vee keemiline koostis on piirkonniti unikaalne, siis ei ole ka universaalset veepuhastustehnoloogiat. Seetõttu tuleb iga veepuhastusjaama tarbeks tehnoloogiat kohandada vastavalt vee koostisele.

Põhja-Eesti põhjavesi asub maakoores sügavusel 60-70 meetrit. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Anna Goi sõnul on veetarbijal on oluline teada, et selles sügavas põhjaveekihis olev vesi on maapinnalt tuleneva reostuse eest väga hästi kaitstud. „Põhjavees sisalduvad radioaktiivsed ained on peamiselt uraani ja vähemal määral tooriumi lagunemisest pärinevad ained, mis sattuvad vette looduslikult, st kivimite lahustumisel. Vee keemiline koostis ei piirdu ainult radioaktiivsete ainete kõrgenenud sisaldusega. Eesti põhjavees ületavad tihti ka ammooniumi, raskmetallide ja vesiniksulfiidi sisaldused seadusandluses sätestatud joogivee piirnorme, millest omakorda sõltub sobiliku puhastustehnoloogia valik. Tehnoloogia valik ja selle kohandamine on omaette kunst, mida valdavad keskkonnatehnoloogia teaduslabori spetsialistid. Teeme teaduslikku koostööd AS-iga Viimsi Vesi, ning oleme valmis koostööks ka teiste veemajandusettevõtetega.“

Terviseameti andmetel on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks neis piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega. Imikute toidusegude valmistamiseks on soovitatav kasutada pudelivett. Kahjuliku mõju tõenäosus sõltub mitmetest teguritest nagu doosi suurus, organismi vanus ja terviseseisund.

Teadusprojekti partnerid Eestis on TTÜ keskkonnatehnoloogia teaduslabor, TÜ füüsika instituut ja AS Viimsi Vesi. Projekti koordinaator on Fundación CARTIF - Spanish Technology Centre, Hispaania. Hispaania partneriteks on CIESOL - Solar Energy Research Centre ja DIPALME.

Teadustöö on rahvusvaheline - Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja AS-i Viimsi Vesi spetsialistide kogemust rakendavad partnerid Hispaania.

Laadimine...Laadimine...