TÜ laboris ärkas ellu Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliik

Tartu Ülikooli samblauurijate kogutud levisepanga proovist tärkasid viis kuud hiljem Eestis seni väljasurnuks peetud harjaka tahuksambla võsud.  Taimeökoloog Kai Vellaku sõnul on see Euroopas väga haruldane liik, mida peetakse varasemate külmemate kliimaperioodide bioloogiliseks jäänukiks ehk reliktiks.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

TÜ laboris ärkas ellu Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliik

Toimetaja: Triin Oja

Tartu Ülikooli samblauurijate kogutud levisepanga proovist tärkasid viis kuud hiljem Eestis seni väljasurnuks peetud harjaka tahuksambla võsud.  Taimeökoloog Kai Vellaku sõnul on see Euroopas väga haruldane liik, mida peetakse varasemate külmemate kliimaperioodide bioloogiliseks jäänukiks ehk reliktiks.

Külmemate kliimaperioodide bioloogiliseks jäänukiks peetav harjakas tahuksammal on oma nime saanud väga kõrgete, üle kümne sentimeetri pikkuste pirnikujuliste eoskupraid kandvate harjaste järgi. Lisaks harjase pikkusele eristub see liik temale väga sarnasest kolmis-tahuksamblast ka siledate leheservade poolest. Kuna viimased harjaka tahuksambla leiukohaandmed dokumenteeri 82 aastat tagasi, arvati, et liik on väljasurnud.

Tunamullu kogusid Tartu Ülikooli brüoloogid ehk samblateadlased kolmest Eesti madalsoost turbaproove, et hinnata sookoosluste levisepanga mitmekesisust. Samblateadlased kasvatasid proove kuus kuud botaanika osakonna laboris. Ühest Äntu maastikukaitsealalt kogutud proovist kasvasid peened samblavõsud välja alles viiendal kuul.

Määramisel selgus, et need on harjaka tahuksambla (Meesia longiseta) võsud. Taimeökoloog Kai Vellaku sõnul on see Euroopas väga haruldane liik, mida peetakse varasemate külmemate kliimaperioodide bioloogiliseks jäänukiks ehk reliktiks.

"Meie praegune leid kasvas välja Äntu maastikukaitseala madalsoost võetud proovist. Sellele soole lähim leiukoht asub ligikaudu 50 kilomeetrit lõuna pool, Jõgeva maakonnas Kärdes. Sealt koguti harjakat tahuksammalt viimati 19. sajandi keskpaigas," sõnas Vellak.

"Tuleb loota, et ehk leiab see nõrga konkurentsivõimega liik edaspidi soodsaid tingimusi ka maapealsesse taimestikku jõudmiseks. Selleks tuleb loota, et tema kasvuks sobivad lubjarikkad õõtsik-madalsood meie looduses püsivad," lisas Vellak.

Harjaka tahuksambla esinemist tõendav eksemplar on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaaniliste kogude sammaltaimede herbaariumis.

Laadimine...Laadimine...