VIDEO! EESTI TEADLASTE LEIUTIS: 150-ruutmeetrise maja saab ehitada kõigest 5000 euroga

Tartu Ülikooli teadlased on töötanud välja materjali, millest saab 3D printeri abil välja printida maja. Teadlaste hinnangul läheb selline 100-150 ruutmeetrine majakarp maksma vaid ligikaudu 5000 eurot. Materjalis sisaldub ka põlevkivituhk, mis on üks levinumaid saasteaineid. "Nüüd saab põlevkivituhka teiste komponentidega segades ära kasutada," ütles Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli professor Toomas Tenno.

Pilt: Ekraanitõmmis
Eesti Teadus

VIDEO! EESTI TEADLASTE LEIUTIS: 150-ruutmeetrise maja saab ehitada kõigest 5000 euroga (1)

Tartu Ülikooli teadlased on töötanud välja materjali, millest saab 3D printeri abil välja printida maja. Teadlaste hinnangul läheb selline 100-150 ruutmeetrine majakarp maksma vaid ligikaudu 5000 eurot. Materjalis sisaldub ka põlevkivituhk, mis on üks levinumaid saasteaineid. "Nüüd saab põlevkivituhka teiste komponentidega segades ära kasutada," ütles Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli professor Toomas Tenno.

Maja ehitamine võiks välja näha umbes nii, et kõigepealt valatakse maja vundament ja siis sõidab üheks päevaks kohale printeriga auto, millel on kaasas paar puistekoormat turvast, põlevkivituhk ja muud lisandid. Kahekordse elumaja saaks Tartu teadlaste materjalist valmis printida 1-2 päevaga.

Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli professor Toomas Tenno seletuse kohaselt sisaldab materjal turvast, põlevkivituhka ja nn. räni suitsu, mis kujutab endast hästi peent liiva, kus osakesed on nano-mõõtmelised. "Põlevkivituhk on meil väga oluline saasteaine," rääkis Tenno. "Nüüd saab põlevkivituhka teiste komponentidega segades ära kasutada. Sõltuvalt sellest, kui palju on tuhka pandud, muutub materjali maht ja ruumala ja koos sellega ka materjali omadused. Materjal on hallitusvaba ja kui tavaline turvas põleb, siis meie materjal ei põle. Tal on hea soojuspidavus, mis tähendab seda, et materjal vastab kaasaja ehitusmaterjali nõuetele."

Tartu Ülikooli keemik Ergo Rikmann rõhutas veel seda, et kuna materjali toorainena kasutatakse jäätmeid, on materjal odav. "Tegemist on jäätmete väärindamisega, mille käigus saab probleemsest produktist väärtuslik toode," ütles Rikmann. "Materjali head omadused on leidnud katselist kinnitust."

Tartu Ülikooli keemiadoktori Jüri Liivi sõnul oli projekti esialgne eesmärk valmis ehitada maja, aga kuna projekti rahasid vähendati, siis tuli teha projektis korrektiive. Teadlased ise ehitasid väikesemõõtmelise printeri, millega saab valmistada ehitusplokke. "Praegu me jõudsime mehhaanilise tugevuse ja soojusjuhtivusega nii kaugele, et umbes 30 sentimeetri paksusest seinast piisab, et saada 0-energi nõuetele vastav maja," ütles Liiv. "Arvestades seadmete amortisatsiooni ning materjali- ja tööjõukulu võiks sellise 100-150 ruutmeetrise eramaja printimine minna maksma alla 5000 euro."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...