Ahto Lobjakas terroriaktidest: sõjakonfliktis osalemise järgi oleme Rootsist ees

"Rootsi ei ole otseselt osalenud islamimaailma üheski sõjas, ta oli sõduritega Afganistanis kohal, aga selgelt neutraalsena, mitte NATO riigina. Eesti on olnud nendes konfliktides osaline ka aktiivselt," sõnas poliitanalüütik Ahto Lobjakas. "Rootsi on ennast meist islamimaailma vastu tegelikult aste või kaks vähem vaenulikuna näidanud. Ma ei taha ka seda öelda, et selline asi nagu vaenulikkus islamimaailma vastu ühelgi tasandil olemas on, aga mingisuguses hierarhias, mis võib tekkida mõne revolutsioonilise rakukese juhi peas, me kindlasti Rootsi ees juhime."

Pilt: Scanpix

Ahto Lobjakas terroriaktidest: sõjakonfliktis osalemise järgi oleme Rootsist ees (4)

"Rootsi ei ole otseselt osalenud islamimaailma üheski sõjas, ta oli sõduritega Afganistanis kohal, aga selgelt neutraalsena, mitte NATO riigina. Eesti on olnud nendes konfliktides osaline ka aktiivselt," sõnas poliitanalüütik Ahto Lobjakas. "Rootsi on ennast meist islamimaailma vastu tegelikult aste või kaks vähem vaenulikuna näidanud. Ma ei taha ka seda öelda, et selline asi nagu vaenulikkus islamimaailma vastu ühelgi tasandil olemas on, aga mingisuguses hierarhias, mis võib tekkida mõne revolutsioonilise rakukese juhi peas, me kindlasti Rootsi ees juhime."

"Üha rohkem hakkab mulle tunduma, et meie väga kõrgetel poliitilistel ametikohtadel olevad inimesed, kes kaastundeavaldusi väljastavad, ei mõtle seda läbi, mida nad ütlevad," sõnas kolumnist Ahto Lobjakas.

Lobjakas põhjendas Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" oma seisukohta järgnevalt: "President Kaljulaid kirjutas Stockholmi terrorirünnaku järel, et tegemist oli argpüksliku teoga ja loomulikult mõistis selle hukka. Küsimus tekib aga sellel tasandil, et kui tegemist on inimestega, kelle teguviis on meile nii võõras, et me sellest aru ei saa, kas on üldse mõtet hakata dikteerima või rääkima neile meie väärtustest. Meie vaatepunktist olid nad loomulikult argpüksid jne. Aga, kas oleks piisanud sellest, et lihtsalt öelda, et tegemist on millegagi, mida me ei aktsepteeri ja millest me aru ei saa, mis on meile võõras. Sest, öelda ISISele, kes oli ilmselt selle terroriteo taga, üritada teda veenda või mõjutada sõnadega argpükslik ning viidata lääne väärtustele ja muule sarnasele, on umbes sama nagu keegi oleks üritanud öelda Vladimir Iljitš Leninile ja tema juhitud pööblile Venemaal novembris 1917, et ärge palun tehke, see ei ole inimlik. Sellest poleks mingit kasu olnud. ISISis on selles mõttes enam-vähem paralleelne organisatsioon, mille juured muuseas ongi revolutsioonilises praktikas ja selles, mida bolševikud Venemaal esimest korda kogu maailmas institutsionaalselt juurutasid."

Lobjakal oli antud teemal veel teinegi mõte. "Eesti meedias ja avalikkuses peaks väga selge olema, et on pagulased ja hirmud nende ees ning terroriteod, mille taga on ISIS, on kaks täiesti erinevat asja. Inimene, kes Stockholmis terroriteo eest kinni võeti ja on selle eest juba süüdistuse saanud, on Usbekistani passiga. Peterburi enesetaputerrorist Kirgiisia (Kõrgõzstan - toim.) passiga, Istanbuli ööklubi tulistamise taga oli samuti usbekk. Eesti poolt vaadates peaks see nüüd tekitama mõtte ja oletan, et ongi tekitanud juba meie julgeolekuasutustes, et oht ei ole esmajoones mitte pagulased ega riiki hiljuti sissetulnud, vaid inimesed, kes on meile tulnud läbi endise Nõukogude Liidu riikide n-ö migratsioonipumba ja need on kaks täiesti erinevat mehhanismi. Pagulastel pole sellega täna mitte kõige vähematki pistmist."

Ajakirjaniku Andrus Karnau hinnangul on terroriteod meie lähiriikides kahtlemata hirmutavad. "Kaugel siis Peterburg või Stockholm meist on. Seni, kuni terroriteod toimuvad Londonis, Madriidis või Nizzas, jäävad nad meist kaugele. Peterburg ja Stockholm on aga siinsamas, meil on nende linnadega kokkupuude ja tahes tahtmata tekib küsimus, millal tabab rünnak Helsingit või Tallinna. Ei taha küll olla mingisugune maaimalõppu kuulutav prohvet, aga ilmselt on see ainult aja küsimus, mil võime tõenäoliselt ka Eestis analoogset rünnakut näha."

Lobjakas nõustus siinkohal Karnauga. "Ma ei kahtle, et see nii on jah. Mis väärib veel äramärkimist, on asjaolu, et Rootsi ei ole otseselt osalenud islamimaailma üheski sõjas, ta oli sõduritega Afganistanis kohal, aga selgelt neutraalsena, mitte NATO riigina. Eesti on olnud nendes konfliktides osaline ka aktiivselt. See ei ole nüüd selle kritiseerimiseks, mida me teinud oleme, aga Rootsi on ennast meist islamimaailma vastu tegelikult aste või kaks vähem vaenulikuna näidanud. Ma ei taha ka seda öelda, et selline asi nagu vaenulikkus islamimaailma vastu ühelgi tasandil olemas on, aga mingisuguses hierarhias, mis võib tekkida mõne revolutsioonilise rakukese juhi peas, me kindlasti Rootsi ees juhime."’

Karnau märkis seepeale, et Rootsil peaks olema umbes 300 inimest, kes on läinud ISISe ridadesse võitlema, Eestil on neid ette näidata vist üks või mõned rohkem. "Põhimõtteliselt ikkagi ainult ühe käe sõrmedel loetav inimeste arv."

Lobjaka märkel siin erinevus ongi. "Viimase aasta, pooleteise või kahe jooksul on Lääne-Euroopa julgeolekuteenistused saanud mingi kontrolli lahingutsoonidest naasvate enda kodanike üle, kes on ISISe liikmed ehk teise või kolmanda põlvkonna immigrandid, aga viimase viimase poole aasta sündmused viitavad sellele, et terrorirünnakute taga pole mitte immigrandid, vaid just Kesk-Aasia vabariikidest tulnud veel teravamate rakukeste esindajad, kelle taust on teistsugune."

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...