Perling: terrori toetajate süüdimõistmine on Eestile oluline

Riigi peaprokurör Lavly Perling peab Eestile väga oluliseks riigikohtu esmaspäevast lahendit, millega kaks meest jäid süüdi terrorismi toetamises.

Pilt: Scanpix
Eesti Terrorism

Perling: terrori toetajate süüdimõistmine on Eestile oluline

Riigi peaprokurör Lavly Perling peab Eestile väga oluliseks riigikohtu esmaspäevast lahendit, millega kaks meest jäid süüdi terrorismi toetamises.

"Riigikohtu lahend on Eesti jaoks hetke julgeolekuolukorda arvestades oluline. Prokuratuuril on hea meel, et kohus nõustus suures plaanis prokuratuuri seisukohtadega, sealhulgas kogutud tõendite seaduslikkuse ja lubatavuse osas," vahendas BNS Perlingu sõnu.

"Otsusest väljaloetavate märkuste osas teeme kindlasti oma järeldused. Terrorismikuritegude menetlemisel on oluline kiire ja tõhus kohtueelne uurimine, kuid õigusriigi seisukohalt veel olulisem on selliste tegude hukkamõist läbi süüdimõistvate kohtutotsuste ja karistuste," lisas Perling.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis esmaspäeval, et Ramil Khalilovile ja Roman Mankole esitatud süüdistused terrorismi rahastamise kohta on tõendatud.

Harju maakohus mõistis mullu 12. jaanuaril Khalilovi süüdi terroristlikusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning määras liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Manko mõisteti süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning maakohus mõistis talle karistuseks viis aastat vangistust.

Mullu mais tühistas Tallinna ringkonnakohus osaliselt Khalilovi ja Manko suhtes tehtud maakohtus langetatud otsuse ning kergendas oluliselt Khalilovile ja Mankole mõistetud vanglakaristusi. Ringkonnakohus mõistis Khalilovile kolmeaastase ja Mankole kaheaastase vangistuse. Sarnaselt maakohtule pidas ringkonnakohus tõendatuks Khalilovi süüd selles, et ta aitas ISIS-ega ühinenud Abdurrahman Sazanakovit Süüriasse minekuks piletite soetamisel, kogus tema toetuseks raha ja andis talle üle umbes 500 eurot. Manko süüd pidas kohus tõendatuks selles, et ta andis Sazanakovi toetuseks kahel korral raha ehk ühel korral umbes 400 ning teisel korral umbes 200 eurot. Samuti püüdis ta Sazanakovi palvel leida talle veel rahalisi toetajaid, leidis kohus.

Ringkonnakohus mõistis Khalilovi õigeks terrorikuriteole vaimse kaasabi osutamise süüdistuses, sest kinnitust ei leidnud väide nagu oleks Khalilov väljendanud erinevates internetikanalites pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi elulaadile terroristliku ühenduse liikmena. Ringkonnakohus mõistis Manko õigeks ühes Sazanakovile raha edastamise katses.

Kuna maakohtu otsuses välja toodud asjaolud olid kõik sellised, mis näitasid Khalilovi ja Manko süü väiksust ja iseloomustasid neid positiivselt, pidas ringkonnakohus maakohtu mõistetud karistusi põhjendamatult rasketeks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et nii Khalilovi kui Manko süüd tuleb pidada pigem väikeseks ning mõlema süüdistatava puhul arvestas ringkonnakohus, et Sazanakovi toetuseks mõeldud summad olid suhteliselt väikesed.

Manko kaitsjad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Olavi-Jüri Luik ning Khalilovi kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande palusid riigikohtule esitatud kaebustes süüdistatavad õigeks mõista, kuna nende hinnangul oli süüdistus koostatud puudulikult. Kaitsjate hinnangul oli1 süüdistuses jäänud välja toomata väidetavalt toetatud terroristi tegevus, ilma milleta ei ole aga võimalik terrorismi rahastamist tuvastada. Kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest, oli kaitsjate hinnangul tegemist nii olulise rikkumisega, mis tinginuks meeste õigeksmõistmise. Lisaks leidsid kaitsjad oma kaebustes, et teabehanke raames kogutud jälitusteave ei olnud antud juhul kriminaalasjas tõendina kasutatav.

Esmaspäeval lahendini jõudnud riigikohtu kolleegium märkis, et ehkki konkreetset terroristlikku ühendust, selle liikmeid, struktuuri ja püsivust pole süüdistuses kirjeldatud, ei olnud seda ilmtingimata ka vaja. Nimelt ei nõua karistusseadustiku koosseisualternatiiv konkreetse terrorikuriteo tuvastamist. Oluline on, et süüdistusest nähtusid Khalilovi ja Manko konkreetsed teod vahendite kogumisel ja teadmine, et neid vahendeid võidakse kasutada terrorikuriteo toimepanemiseks.

Alates hetkest, mil Abdurrahman Sazanakovit liitus 2013. aasta juulis terroristliku ühendusega, vastas tema tegevuse edasine teadlik toetamine terroristliku ühenduse toetamise tunnustele. Praeguses asjas on tõendatud, et Khalilov oli teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega, ja jätkas tema toetamist ka pärast liitumist.

Eelnevast tulenevalt nõustus kolleegium madalama astme kohtutega selles, et Khalilovile ja Mankole esitatud süüdistused on nõuetekohased ning kajastavad kõiki nende karistusseadustiku järgi vastutusele võtmise eeldusi. Riigikohus jättis seega muutmata Tallinna ringkonnakohtu 11. mai 2016 otsuse, millega mõisteti Ramil Khalilovile kolmeaastane ja Roman Mankole kaheaastane vangistus.

Riigikohus selgitas otsuses täiendavalt julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise tingimusi. Selliselt kogutud teabe tõendina esitamise otsustab küll riigi peaprokurör, kuid tõendi lubatavust on vaidluse korral pädev hindama kohus. Kolleegium ei nõustunud kaitsjatega selles, et julgeolekuasutuse kogutud teave tuleb vormistada jälitustoimingu protokollis.

Laadimine...Laadimine...