Schengeni piiri karmim kontroll muudab Euroopa turvalisemaks

"See on suuresti seotud toimepandud terrorirünnakutega. Pole saladus, et inimesed, kes tulevad Schengeni viisaruumi halva kavatsusega, ei ole kõik kolmandate riikide kodanikud, vaid neist väga suur hulk on Euroopa Liidu kodanikud," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.

Pilt: Scanpix

Schengeni piiri karmim kontroll muudab Euroopa turvalisemaks

"See on suuresti seotud toimepandud terrorirünnakutega. Pole saladus, et inimesed, kes tulevad Schengeni viisaruumi halva kavatsusega, ei ole kõik kolmandate riikide kodanikud, vaid neist väga suur hulk on Euroopa Liidu kodanikud," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.

Homsest hakatakse Schengeni viisaruumi sisenemisel ja väljumisel kõiki inimesi põhjalikumalt kontrollima. "Kui inimesega on mingi mure, on ta tagaostitav või on talle vaja üle anda kohtuteade või muu, on piir see koht, kus seda on võimalik teha riigile võrdlemisi vähe koormavalt. See on väga mõistlik ja tervitatav lahendus," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.

 "Alates reedest, 7.aprillist hakatakse kõiki vaba liikumise õigust omavaid inimesi ehk Euroopa Liidu kodanikke ja nende pereliikmeid välispiiri ületamisel kontrollima lisaks dokumendi ja isiku võrdlemise ning dokumendi kehtivuse läbi erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja ka Eesti andmebaaside," sõnas siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.

Mägi märkis raadio Kuku saates "Raadioekspress", et kontrollimise põhjus on väga lihtne. "See on suuresti seotud toimepandud terrorirünnakutega. Pole saladus, et inimesed, kes tulevad Schengeni viisaruumi halva kavatsusega ei ole kõik kolmandate riikide kodanikud, vaid neist väga suur hulk on Euroopa Liidu kodanikud. Sellise info vahetamine, et Euroopa Liidu mingi kodanik võib olla seotud teatud kuritegelike või terroristlike rühmitustega, praegu riikide vahel puudub. Kui piiripunktid on ühendatud andmebaasidesse, on sellise info vahetamine liikmesriikide vahel väga lihtsalt võimalik.  Räägime rahvusvahelistest andmebaasidest, kuhu on võimalik kanda infot liikmesriikide endi vahel. Tuntuim neist on Schengeni infosüsteem, kus on olemas info neist isikutest, kes on Euroopa Liitu ebasoovitavad või tagaotsitavad. Liikmesriikidele antakse ka pädevus hakata EL kodanikke kontrollima läbi siseriiklike erinevate andmebaaside. Nende andmebaaside hulk võib liikmesriigiti olla väga erinev, aga eesmärk on ikkagi sama- saada kätte need inimesed, kes on ohuks."

 Reedel, 7.aprillil jõustub Schengeni piiri eeskirjade tähtajatu muudatus, mis tähendab seda, et Schengeni viisaruumi sisenemisel ja väljumisel hakatakse kõiki inimesi põhjalikumalt kontrollima. Mägi kinnitusel ei ole kõnealune kontroll aeganõudev protseduur. "Valdavalt loetakse välispiiril dokumente masinaga ning kontrolli toiming vältab inimese kohta sekundites. Otse loomulikult võtab infosüsteemi päring oma aja ja kõige rohkem tunnevad selle pärast muret lennujaamad, kus on üritatud lendude vahesid vähendada ning iga minut on reisija jaoks arvel. Samas on selleks väljund ka olemas. Tehnika areneb ja muutub kogu aeg, andmebaasid lähevad kiiremaks. Piiriületust tuleb rohkem automatiseerida. EL kodanikel on juba praegu võimalik enamikes suurtes lennujaamades piiriületamiseks kasutada iseteenindusväravaid."

Schengeni infosüsteem põhineb Mägi selgitusel põhiliselt hoiatusteadetel. "Näiteks kui Eesti kodanik siseneb Prantsusmaale ja Eestil on tema kohta mingi info, siis hetkel, mil tema dokument Prantsusmaa tollis skänneeritakse ilmub arvutiekraanile kiri, et selle isiku kohta on püstitatud hoiatusteade. Teate juures on selgitus, mille alusel. Seejärel võetakse ühendust hoiatusteate püstitajaga ning uuritakse, mis isikuga päriselt lahti on. EL riigid oma infot automaatselt väljapoole liikmesriike ei vaheta. Isikut tõendava dokumendi andmebaas on rahvusvaheline, aga sinna sisestakse varastatud ja kaotatud dokumendid, teateid kuritegelike või terrorismiga seotud isikute kohta kolmandate riikidega tavapärases korras ei vahetata."

Mägi lisas, et piirivalve poolt vaadates on tegemist väga mõistliku ja vajalik muudatusega. "Piiril on inimestel vahetu kontakt ametnikega, kes suudavad väga hästi tuvastada dokumendiga isikut. Kui inimesega on mingi mure, on ta tagaostitav või on talle vaja üle anda kohtuteade või muu, on piir see koht, kus seda on võimalik teha riigile võrdlemisi vähe koormavalt. See on väga mõistlik ja tervitatav lahendus."

Laadimine...Laadimine...