Swedbank prognoosib tänavuseks 5-protsendist majanduslangust

Swedbanki prognoosi põhistsenaariumi järgi langeb Eesti majandus sel aastal 5 protsenti. Eeldusel, et majandusšokk on ajutine, peaks majanduskasv järgmisel aastal aga kiiresti taastuma, ütles panga peaökonomist Tõnu Mertsina. 

Pilt: Ilja Matusihis

Swedbank prognoosib tänavuseks 5-protsendist majanduslangust

Toimetaja: Toomas Raag

Swedbanki prognoosi põhistsenaariumi järgi langeb Eesti majandus sel aastal 5 protsenti. Eeldusel, et majandusšokk on ajutine, peaks majanduskasv järgmisel aastal aga kiiresti taastuma, ütles panga peaökonomist Tõnu Mertsina. 

Mertsina rõhutas, et käesoleva kriisi juures on oluline mõista, et selle allikas ei peitu majanduses tehtud vigades. 

"Eesti majandus sisenes sellesse aastasse juba aeglustuvas kasvutempos. Samas oli meie majandus veel eelmisel aastal palju paremas tasakaalus, kui enne eelmise majanduskriisi algust: jooksevkonto oli ülejäägis, majapidamiste sissetulekud ületasid nende kulutusi ning ettevõtete ja majapidamiste võlg oli 12 aasta taguse ajaga võrreldes väiksem," märkis Mertsina.

Kui tänavu kahel esimesel kuul oli majandustegevus veel võrdlemisi ootuspärane – vaid mõni üksik tegevusala – eelkõige transport ja majutus – kannatas koroonaviiruse mõjul tekkinud klientide ja nõudluse puuduse tõttu, siis märtsis halvenes olukord majanduses järsult.

Eriolukorra väljakuulutamine, mis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks oli küll ainuõige otsus, sulges suure osa majandusest, kusjuures tugevam mõju on sellel Mertsina sõnul majutusele ja toitlustamisele, transpordi- ja meelelahutussektorile ning jaekaubandusele.

"Samas tuleks arvestada, et mida jõulisemaid meetmeid viiruse leviku ohjeldamiseks tehakse, seda tugevamini need majandustegevust pidurdavad. Majanduskriisi haldamise juures tuleks muuhulgas hoolitseda ka selle eest, et erinevad riskid majanduses ei eskaleeruks ega kuhjuks," lisas ta.

Eeldusel, et eriolukord Eestis kestab mai alguseni ning koroonaviiruse levik õnnestub Eestis saada lähikuudel kontrolli alla, väheneb Swedbanki prognoosi põhistsenaariumi järgi sisemajanduse koguprodukt (SKP) sel aastal 5 protsenti.

Järgmine aasta majanduse hüppeline kasv

Eriolukorra lõppemine peaks Mertsina sõnul järk-järgult taastama sisenõudlusest sõltuva majandustegevuse, kuid välisnõudluse paranemine võtab kauem aega. Sellise stsenaariumi juures toimub sel aastal kõige sügavam majanduslangus teises kvartalis, mis hakkab seejärel leevenema.

"Järgmisel aastal ootame nii valitsuse toetusmeetmete mõjul kui ka baasefekti tõttu majanduskasvu hüppelist tõusu. Meie hinnangul kasvab Eesti majandus siis 5 protsenti," ütles Mertsina.

Majanduslanguse sügavusest sel aastal ja sellele järgnevast majanduse taastumise kiirusest sõltub, millal Eesti majanduse maht ehk püsivhindades SKP ületab taas eelmise aasta neljanda kvartali taseme. "Meie arvestuste järgi peaks see põhistsenaariumi korral toimuma 2022. aasta 1. kvartalis," lisas peaökonomist.

Maailmakaubanduse maht eelmisel aastal vähenes ning ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite import läks langusesse. "Koroonaviirusest tingitud globaalne majandusšokk nõrgendab välisnõudlust veelgi ning see mõjub rängalt Eesti eksportivatele ettevõtetele," märkis Mertsina.

Ta lisas, et nõudluse langus ja pakkumispiirangud vähendavad ärisektori käivet, ettevõtted peavad tööjõukulusid oluliselt kokku tõmbama ning nende sulgemiste arv suureneb. Töötusemäär tõuseb üle 8 protsendi, hõivatute arv väheneb ning palgakasv pidurdub järsult. See viib langusesse ka eratarbimise.

Riigirahanduses hea seis

Tingimused nii Eesti kui ka teiste riikide majandustes muutuvad väga kiiresti, mistõttu on kõik prognoosi numbrid Mertsina sõnul esialgsed ja paljuski hinnangulised. Majandusprognoosid on viiruse levimisel ja erinevate liikumispiirangute kehtestamisel muutunud järjest negatiivsemaks.

"Kui maailmas ja ka Eestis läheb viiruse leviku kontrolli alla saamisega kauem aega, kui näeb ette meie põhistsenaarium – näiteks kestab eriolukord kauem ja majandustegevus on viiruse leviku ohjeldamiseks pärsitud pikemalt – tuleb arvestada oluliselt sügavama majanduslangusega," ütles Mertsina. Ta lisas, et  samuti taastub SKP maht siis üle oma eelmise tipu aeglasemalt ja sellel on rängem mõju tööturule.

Praeguse majandusšokiga kaasnenud vajadus riigi toetuse järgi on Mertsina sõnul hea näide sellest, kui oluline on konservatiivne ja heas korras riigirahandus ning reservide kogumine – praegu moodustavad need ligi 5 protsenti SKP-st.

Samuti näitab praegune olukord, kui kiiresti ja ootamatult võib tekkida vajadus lisakulutuste järele. Riigirahanduse hea seis võimaldab valitsusel teha suuremaid lisakulutusi majanduse toetamiseks – antud juhul ligi 7 protsenti SKP-st.

"Valitsuse suur rahasüst majandusse, samas kui maksutulud vähenevad, suurendab tublisti riigieelarve puudujääki. Riigivõla osakaal SKP-s küll tõuseb, kuid jääb ikkagi võrdlemisi madalaks ning kaugele maha enamike EL-i liikmesriikide võlatasemest," nentis Mertsina.

Kokkuvõttes peaks hiljuti kokkulepitud majanduse toetuspakett Mertsina hinnangul riigirahandusele jõukohane olema ning ei tohiks selle seisu keskpikas ettevaates oluliselt halvendada.

Laadimine...Laadimine...