ALAR KILP: Presidendivalimised lõppesid uppuvalt laevalt päästepaati hüppamisega

"Eesti praktika näitab, et kui president on valitud, siis tähelepanu otsevalimiste küsimuselt kaob ära," ütles politoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud Alar Kilp, kelle hinnangul presidendivalimiste korda ei hakata praegu muutma, kuigi vajadus selle järele on olemas. Ka presidendivalimiste kampaania oli rahvale suunatud nii, nagu nemad saaksid otsustada.

Pilt: Scanpix

ALAR KILP: Presidendivalimised lõppesid uppuvalt laevalt päästepaati hüppamisega

Kairi Ervald

"Eesti praktika näitab, et kui president on valitud, siis tähelepanu otsevalimiste küsimuselt kaob ära," ütles politoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud Alar Kilp, kelle hinnangul presidendivalimiste korda ei hakata praegu muutma, kuigi vajadus selle järele on olemas. Ka presidendivalimiste kampaania oli rahvale suunatud nii, nagu nemad saaksid otsustada.

Riigikogust valimiskogusse ja sealt jälle riigikogusse tagasi läinud presidendivalimised tõstatasid taas küsimuse, kas Eestis võiks hoopis rahvas valida presidenti. Õppejõud ja politoloog Alar Kilbi hinnangul on otsevalimised olemuslikult osapoolte vaheline küsimus, sest see sõltub sellest, kas sellest tuntakse puudust või mitte.

Eesti kuulub üldiselt esindusdemokraatia ja parlamentaarse demokraatia struktuuri, leiab Kilp. Otsedemokraatia on aga Euroopa võrdluses meil pea olematu. Praegu on riigikogu referendumi algatajana otsedemokraatlik vahendaja, aga rahva osalus on selles väike. Teine küsimus on Kilbi sõnul see, kas meil on tekkinud suurem nõudlus ja ootus otsedemokraatlike valimiste ja ka otse valitud presidendi järele.

"Ilmselgelt on see vajadus tekkinud, selles ei ole mingit küsimust. Seda väljendasid ka meie presidendikandidaadid debattide ajal. Nagu Siim Kallas ühes debatis tabavalt ütles, et kampaania protsess on tegelikult ise juba otsevalimistelaadne," lisas Kilp.

Kilbi hinnangul on kogu protsess juba tegelikult otsedemokraatlik, aga küsimus on hetkel vormis ja praegu ei ole ka viimase valiku ja otsuse koht rahva käes.

"See võiks olla rahva käes ja ilmselgelt rahvas seda ootab," ütles Kilp ja lisas, et praegused pikale veninud valimised võisidki olla vajalikud selleks, et saada õppetund ja mõelda valimisprotsessi muutmiselee.

Küsimusele, kas Eesti sai endale hea presidendi, vastas Kilp, et nüüd tuleb uut presidenti tundma õppida, mis iseenesest ei ole probleem. Pigem tekiks probleem siis, kui presidendil oleks mingisugune mõni luukere kapis.

Seda, milline president keegi võiks olla, ei saa ette ennustada, sest seda ametit ei saa õppida. Samas võib hinnata kandidaatide eelnevaid rolle ja vaadata, kas nendes on midagi sarnast presidendiga. "Ilmselt Kallase puhul võis kõige täpsemalt teada, milliseks ta presidendina oleks kujunenud," lisas Kilp.

Kersti Kaljulaid presidendina alles kujuneb välja. "Praegu ta kontrollib ennast ja peab pikki mõttepause. Ta ilmselt harjub ennast paremini väljendama, aga hetkel on tema vastused nii korrektsed, et see suhtlus ei ole loomulik," ütles Kilp.

"Päris huvitava oleks olnud, kui Kaljulaid oleks juba kevadest saati olnud kampaanias sees, äkki oleks ta saavutanud ka siis suure edumaa ja ta oleks niigi valitud, aga see, et ta vahepealses protssessis ei osalenud, pole muidugi tema süü."

Protseduuriliselt oli kogu valimisteprotsess korrektne, ütles Kilp. Kui seadus võimaldab jätta valijal sedeli tühjaks, siis see on demokraatlik. Tühjade sedelite rohkus näitas, et kandidaatidel ei olnud piisavalt laialdast toetust.

"Tundus, et see oli nagu laeva päästepaadi esmakordne kasutamine. Nüüd, kui me selle oleme läbi teinud, saame aru, et ka see ei ole mõistlik protseduur, kus tundmatu kandidaat tuleb ja ta esitatakse juba nagu valituna. Enam ei ole põhjust küsida ka seda rahva käest, millist kandidaati nad eelistavad, sest valikuid enam ei ole ja see on kindlasti süsteemi viga," selgitas Kilp.

"Mulle isiklikult tundub, et viimase kümne aastaga on poliitika tegemises midagi muutunud - kuidas suheldakse rahvaga ja kuidas oma otsuseid põhjendatakse või küsimusi tõstatatakse," ütles Kilp.

Kilbi arvates presidendi roll aastatega muutunud. Põhiseaduse kohaselt on see roll jäänud küll samaks, aga tal on võimalik kogu aeg säutsuda ja ka presidendi seisukoht on olulisem. Ilmselt said erakonnad korraga aru, mis on kaalul ja seda ka opositsiooni jaoks.  "Sellepärast läks ilmselt ka erakondade sees võitluseks ja valimiskogu mõjus omakorda külma dušina," lisas Kilp.

Oluline on siiski see, et presidendiks ei saanud inimene, kes ühiskonna vastuseisu oleks toonud, rääkis Kilp.

Kui muuta kuidagi valimiskorda, siis rõhutas Kilp, et kandidaate peaks igal juhul esitama rahvas või mittepoliitiline jõud, sest kui erakonnad esitavad kandidaadid ja korraldavad kampaania, siis domineeriksid nad isegi siis, kui rahvas või valimiskogu teeks lõpliku valiku.

Laadimine...Laadimine...