Ando Leps: ühe kandidaadiga presidendivalimised näitasid riigijuhtide nõrkust

Mõned viiest eelmisest suurt kampaaniat teinud presidendikandidaadist oleksid võinud Kersti Kaljulaidi kõrval kandideerida, leiab õigusteadlane Ando Leps. "Asi olnuks natukenegi demokraatia moodi. Kahjuks seda ei tehtud. See jätab väga kehva mulje ja näitab, et meie õigussüsteem, riigikogu, valitsus ja istuv president on nõrgad. Näitab peataolekut." Riigikogulane Jüri Adams kahtleb, et valimiskord muutub, sest häälteeenamus riigikogus on valitsuskoalitsiooni käes.

Pilt: Albert Truuväärt

Ando Leps: ühe kandidaadiga presidendivalimised näitasid riigijuhtide nõrkust

Mõned viiest eelmisest suurt kampaaniat teinud presidendikandidaadist oleksid võinud Kersti Kaljulaidi kõrval kandideerida, leiab õigusteadlane Ando Leps. "Asi olnuks natukenegi demokraatia moodi. Kahjuks seda ei tehtud. See jätab väga kehva mulje ja näitab, et meie õigussüsteem, riigikogu, valitsus ja istuv president on nõrgad. Näitab peataolekut." Riigikogulane Jüri Adams kahtleb, et valimiskord muutub, sest häälteeenamus riigikogus on valitsuskoalitsiooni käes.

"Eilset ei saa nimetada presidendivalimiseks. Nõustun tuntud ja targa mehe, kolumnist Ahto Lobjaka arvamusega, kes ütles, et presidendivalimine meenutas Nõukogude aegset ülemkogu. Eesti elanikkond ei tea uuest presidendist Kersti Kaljulaiust praktiliselt mitte midagi. Ma ei tea, kas see daam on tark või rumal," sõnas õigusteadlane Ando Leps.

Leps nentis Tallinna TV uudistesaates "Täna+", et nägi president Kersti Kaljulaidu esimest korda televisioonis. "Ma ei ole temaga kunagi kohtunud ja ei oska tõesti tema kohta midagi öelda. Ta valiti presidendiks muidugi suure häälteenamusega ja tema esitamiseks andis allkirja 90 riigikogulast. Ma arvan, et see oli selleks, et ühtegi teist kandidaati ei saakski esitada. Ei ole selge, kuidas tema peakene üldse võtab ja kas ta tuleb selle ametiga toime. Loodaks, et ta on natukene parem kui president Ilves, sest temast allapool minna on praktiliselt võimatu. Kas uus president saab ikka sellest aru, mis Eesti riigis tegelikult toimub, selles ma kahtlen."

Lepsi hinnangul on presidendi amet Kaljulaiule võõras, lisaks on naine Eestist nii palju aastaid ära olnud. "Mul ei ole tema vastu midagi, aga kui nimetame end demokraatlikuks riigiks, asjad niimoodi ei käi. Mul on andmed, et president Toomas Hendrik Ilves helistas riigikogu kõik fraktsioonid läbi ja nõudis, et presidendiks saaks hoopis üks härra. Tean seda härrat väga hästi, ta tegi omal ajal president Lennart Meri ja Jeltsiniga Eestile väga kahjulikud lepingud. Eestisse jäi 15 000 väga hea koolituse saanud Nõukogude armee sõjameest, kes said hiljem pensioni. See härra kustutati nimekirjast, kuna ta poleks riigikogus nii palju hääli saanud, aga miks ta ei võinuks uue presidendi kõrval kandideerida? Ja miks neist presidendikandidaatidest, kes tegid suure kampaania, ei võinuks mõne Kaljulaiu kõrvale kandideerima panna? Asi olnuks natukenegi demokraatia moodi. Kahjuks seda ei tehtud. See jätab väga kehva mulje ja näitab, et meie õigussüsteem, riigikogu, valitsus ja istuv president on nõrgad. Näitab peataolekut."

Lepsi sõnul ütleb presidendi valimisseaduse paragrahv 16 esimese hääletusvooru kohta järgmist: "Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks vooruks registreerinud kandidaatide nimed. Siin räägitakse mitmuses. Üksikandidaadi puhul pidanuks seaduses olema sellekohane märge, aga seda ei ole. Praegune seadus näitab, et valimised on demokraatlikud, aga mitte ainuisikulised."

"Mõjujõudude vahekord riigikogus on praegu selline, et neid parlamendi liikmeid, kes tahaksid üldrahvalikku valimiskorda, umbes nagu Soomes, on üks kolmandik. Oletan, et aeg, mil meil võiks üldrahvalik valimisviis tulla, on veel väga kaugel, kui see üldse kunagi tuleb," sõnas riigikogu liige Jüri Adams.

Riigikogu liige Jüri Adams rääkis, et väikeseid parandusi saaks presidendi valimiskorda teha, ent kuna häälteeenamus riigikogus on valitsuskoalitsiooni käes ja kui valituskoalitsioon opositsiooni ettepanekut ei toeta, see seaduseks ei saagi. "Nii see asi on. Eelnõu jääb opositsiooni latentseks valimislubaduseks."

Mis puudutab EV põhiseaduse võimalikku muutmist, peaks Adamsi sõnul ka selle algatama valitsuskoalitsioon. "See peaks toimuma soliidselt, selle peaksid koostama eksperdid justiitsministeeriumi juures.  Ent praegu on ka riigikogus 3-4 rühma, kes tahavad erinevaid lahendusi. Nii ei näe ma ka seda, et põhiseaduse muutus lähima kümne aasta jooksul tulla saaks. Ma ei ole kindel, et pinnas selleks soodne on."

Leps märkis, et talle teada olevalt olnud juba 3. septembril olemas info, et  Kersti Kaljulaiust saab järgmine EV president. "See info olevat ülesseatud internetti välismaal. Lisaks ei tunne EV põhiseadus ega presidendi valimisseadus sellist seltskonda nagu vanematekogu. Sel ei ole mingit seotust presidendivalimisega. Ma arvan, et vanematekogu kokkukutsumise soov ei ole tulnud Eiki Nestorilt, vaid kusagilt mujalt. Ka on mul tunne, et presidendi valimine ei ole kooskõlas EV põhiseaduse ja presidendi valimisseadusega. Põhiseaduse esimene väljaanne aastast 1992 paragrahv 1 ütleb, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu, demokraatlik vabariik, kus kõrgema riigivõimu kandja on rahvas. Teine lõige ütleb, et Eesti iseseisvuse sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu."

Rääkides möödunud presidendivalimistest möönis Adams, et Eesti riigil peab oma riigipea olema ja valida ta tuleb." Sel aastal läks valimine üsna pikale, president valiti kuuendas voorus. Tõsi see on, et Eesti presidendivalimiste ajaloos oli seekordne valimine kõige suurema arvu voorudega. Euroopas on praegu üheksa riiki, kus valitakse presidenti enam-vähem samamoodi kui Eestis. Vahel on ka teistel tulnud valimine välja 3-4 vooruga, aga Lätis on olnud ka kümmekond vooru, Itaalia ajaloos olevat olnud olukord, kus valijameeste kogus oli lausa 23 vooru."

Adams nentis, et presidendi valimine käis meie seaduste järgi ning mitte-demokraatlikuks teinuks selle see, kui oleks takistatud kandidaatide ülesseadmist. "Varem oli kandidaate palju ja põhimõtteliselt võinuks neid ka eile olla rohkem kui üks, aga vaat, ei olnud. Põhjus, miks presidendivalimine valijameeste kogus läbi kukkus oli selles, et taheti palju laiema kandepinnaga presidendikandidaati, kui ükski ülesseatu oli."

Adams tõdes, et uue presidendi kohta teame täna ainult kahte olulist asja. "Ta on olnud väga saavutuslik inimene. Ükskõik, mis ameti ta on endale võtnud või kuhu käe külge pannud, need tööd on ta edukalt lõpule viinud.  See on optimistlik sõnum. Kui ta sai varasematel eluetappidel hakkama, ilmselt saab nüüd ka. Teiseks. Paistab, et tal ei ole Eestis olulisel määral vaenlasi. Ta on inimene, kes on osanud oma elu nii korraldada, et pole olnud kellegagi tülis. See on ilmselt ka üks põhjus, miks talle nii palju hääli anti."

Adams lisas, et igal juhul on selge, et on alanud üks täiesti uus aeg. "Need inimesed, kelle poliitilised juured ulatuvad tagasi nõukogude või iseseisvuse taastamise aega, nende osatähtsus järjest väheneb. Suurel määral on meil nüüd aktiivsete naiste domineeritud ühiskond ja selles mõttes on täiesti loogiline, et meil on ka naispresident, kes saab olla eeskujuks järgmise põlvkonna naistele."

Adams on seda meelt, et presidendivalimisel on mitmeid väikeseid aspekte, mida võiks parandada. "Meil on põhiseaduses ettenähtud kaks erinevat kogu – riigikogu ja valijameeste kogu. Küsimus on, kas see peaks niimoodi olema?  Euroopa riikides, kus on samasugust tüüpi presidendivalimised, on kasutusel üks neist kogudest. Enamikul juhtudel umbes samadel põhimõtetel valijameeste kogu nagu meil. Lätis aga valib presidendi ainult parlament."

Küsimusele, kas meie põhiseaduses olev presidendivalimise kord on põhimõtteliselt õige, vastas Adams: "Põhiseaduse assamblees oli umbes neljandik neid, kes tahtsid näha üldrahvalikku valimist, teised olid vastu. 1992. aastast on meil iga paari aasta tagant antud riigikogule menetlemiseks eelnõusid, et põhiseadust muuta ja minna üle üldrahvalikule valimisele. Nii oli ka eile, mil Keskerakonna fraktsioon andis sisse vastava eelnõu. Arvan, et seaduseks see eelnõu kunagi ei saa."
 

Laadimine...Laadimine...