ERAKONDADE NÄGEMUS: Harimine olgu teisest lapsest alates tasuta ning rongaisad tehku ühiskondlikku tööd

Kuna Tallinnas leidis aset naiste marss, siis küsisime riigikogu valimiste eel erakondadelt, mida plaanivad nad Eestis muuta, et naiste töö, pereelu ja laste kasvatamine oleks meil senisest enam väärtustatud. Samuti palusime vastata küsimusele, kuidas suurendada meeste panust kodu ja laste eest hoolitsemisel.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

ERAKONDADE NÄGEMUS: Harimine olgu teisest lapsest alates tasuta ning rongaisad tehku ühiskondlikku tööd

Kuna Tallinnas leidis aset naiste marss, siis küsisime riigikogu valimiste eel erakondadelt, mida plaanivad nad Eestis muuta, et naiste töö, pereelu ja laste kasvatamine oleks meil senisest enam väärtustatud. Samuti palusime vastata küsimusele, kuidas suurendada meeste panust kodu ja laste eest hoolitsemisel.

Laste kasvatamise aeg tuleb arvestada tööstaaži hulka

 
Vähendame lapse ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra, avas Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik Kadri Vilba oma erakonna programmi.


1. EKRE lubadused on mõeldud nii meestele kui ka naistele, me ei diskrimineeri kedagi soo alusel. Esiteks mõjutab perede heaolu kindlasti EKRE maksupakett, kus eri maksualandused jätavad keskmisele perele aastas ligi tuhat eurot rohkem kätte. Lisaks vähendame laste ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt, kuni laps saab 18-aastaseks, ning lubame, et laste kasvatamise aega hakatakse alates teisest lapsest vanemate tööstaaži hulka arvestama. Lasteaed peab olema lastele tasuta, kuid jääma kindlasti vabatahtlikuks võimaluseks. Et lastel oleks elu huvitavam, tagame igale lapsele vähemalt ühe tasuta huviringi ning võimaluse käia vähemalt korra õppeaasta jooksul tasuta teatris või kontserdil. Samuti toetame noortesporti. EKRE väärtustab abielu ja traditsioonilist perekonda.


2. Riik ei peaks otsustama või sekkuma, kuidas keegi oma pereelu ja kodutöid korraldab. Täiskasvanud inimesed peaksid suutma omavahel neis küsimustes ilma riigi ja erakondade abita kokku leppida.

 

 

Elatisvõlgnikud on jätnud oma lapsed ilma 14,6 miljonist eurost

 

Kui elatisvõlgnikud ei suuda lastele raha maksta, siis tasuks võla lastele riik, aga võlgnik teeks võla kustutamiseks riigile vajalikke ühiskondlikult kasulikke töid, leiab erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova.


Rohelised seisavad võrdõiguslikkuse, sh soolise ja palgalise võrdõiguslikkuse eest. Paljude teiste meetmete hulgas lubame tegeleda ka elatisvõlgnikega. Elatise maksmata jätmise probleem on kahtlemata ka võrdõiguslikkuse küsimus. Statistika kohaselt on üheksa kümnest üksikvanemaga leibkonnast üksikemaga leibkonnad. 2016. a seisuga on 95% elatisvõlglastest mehed. 2012. a statistika kohaselt elas 41% üksikvanemaga leibkondadest suhtelises vaesuses ja 23% kõikidest üksikvanemaga leibkondadest lausa absoluutses vaesuses. Arvestades siia juurde veel Euroopa ühe suurima palgalõhe, näeme, et vaesus Eestis on paljuski lastega naiste nägu.


2016. a oli enam kui 8500 last jäänud ilma kokku 14,6 miljonist eurost. Need numbrid ei kajasta reaalsust, sest kohtu kaudu lapsele elatise nõudmine on aeganõudev protsess, mitme eest rabelevale vanemale võib see üle jõu käia. Ning praktikas ei sunni ka kohtu otsus rongavanemat oma võlga tasuma.


Rohelised pakuvad võlgade tasumiseks ühiskondlikult kasuliku töö skeemi. Nii et riik maksab võlgniku eest elatist ja võlgnik tasub selle eest oma tööga, just neis valdkondades, kuhu riigi käed kehvasti ulatuvad. Näiteks abistades eakaid, omastehooldajaid, erivajadustega inimesi, vabatahtlike organisatsioone jne.


Nii võidavad lapsed, ühiskond kui ka võlgnikud, kes saavad sel viisil olla väärikad ja ausad ühiskonnaliikmed. Rohkem vaata www.rohelised.ee

 

 

Tõstame lasterikaste perede toetusi ning pikendame isapuhkust

 

Vanemate rollid lapse eest hoolitsemisel peavad jaotuma võrdsemalt, soovime tõsta esimese ja teise lapse toetust 100 ning lapserikka pere toetust 500 euroni, kinnitab riigikogu liige Siret Kotka-Repinski (Keskerakond).


1. Soolise võrdõiguslikkuse teemat on viimastel aastatel ühiskonnas kõvasti tõstatatud. Alustades naiste ja meeste töötasude erinevusest, lõpetades sellega, et naiste roll laste kasvatamisel on teenimatult suur. Ühiskonnas suurema kõlapinna tekitamine on just õige viis, kuidas väärtushinnanguid muuta. Keskerakond toetab oma valimisprogrammis samuti perekonnaväärtusi ning rõhutame kodu tähtsust kui lapse parimat kasvukeskkonda. Soovime, et laste kasvatamist väärtustaksid ka ettevõtjad, kes võimaldaksid emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitseda selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.


Kuid tähtis on pakkuda emadele ja isadele ka materiaalset kindlustunnet. Laste ja perede toetamine väärib kindlasti suuremat riigi tähelepanu, mistõttu soovime tõsta esimese ja teise lapse toetuse 100 euroni. Samuti lasterikka pere toetuse 500 euroni,  seitsme ja enama lapsega perele 600 euroni. Meil seisab ees mitmeid tõsiseid väljakutseid, kuid pingutame veelgi enam selle nimel, et toetada mõlema lapsevanema rolli ja vastutust ning pakkuda nii neile kui ka nende lastele võimalikult helget tulevikku.


2. Oleme teinud põhjalikult ümber lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise süsteemi, et lapsevanemate töö- ja pereelu oleks rohkem ühildatud ning rollid lapse eest hoolitsemisel jaotuksid  võrdsemalt. Praegu on isadele ette nähtud 30-päevane isapuhkus, kuid oma valimisprogrammis toetame selle pikendamist. Soovime ka seaduslikult, et mees osaleks veelgi enam laste kasvatamisel, kuid oluline roll on ka ühiskonnal. Mida rohkem näevad mehed teisi isasid tänavatel lapsevankritega kõndimas või lastega mänguväljakutel mängimas, seda enam kannustab see neidki oma lastega rohkem aega veetma.

 

 

Vanemapuhkus muutugu paindlikumaks


Üle tuleb vaadata senine lastetoetuste poliitika, et riigipoolne tugi paljulapselistele oleks tõhusam, leiab Isamaa naiskogu esinaine Riina Solman.


Perede väärtustamine ja nendele turvatunde tagamine on meie väikese rahvuse kestma jäämise alus. Parim kasvukeskkond lastele on majanduslikult ja sotsiaalselt toimetulev pere. Pere, kus mõlemad vanemad saavad võimaluse ja toe vanemaks olemiseks. Selleks on Isamaa ministri juhtimisel viimase paari aasta jooksul muudetud vanemapuhkuse seadust, mis rakendub järk-järgult (osa ettepanekuid pole veel jõudnud kehtima hakata). Vanemapuhkus muutub paindlikumaks, selgemaks muutub vanemate puhkusepäevade süsteem ja tõuseb nende eest saadav tasu. Lisaks oleme taganud riikliku toetuse vanemlusprogrammidele. Samuti oleme riigi poolt rahastanud enam kui 1000 eriilmelise lapsehoiukoha loomist üle Eesti.


Eestlased soovivad perre rohkem kui kahte last. Selleks, et unistustest saaks tegelikkus, rakendab Isamaa maksuvaba tulu juba esimesest lapsest ning tagab lastetoetuste kasvu vastavalt elukallidusele. Lisaks väärtustame lasterikkust. Seetõttu kehtestasime 2017. a paljulapseliste perede toetuse, mis tõi kolmelapselisele perele täiendavad 300 eurot. Järgnevalt kehtestame täiendava maksuvaba tulu lastelt 600 euroni kuus kolme lapsega pere kohta. Lisaks vaatame üle senise lastetoetuste poliitika, et riigipoolne tugi paljulapselistele peredele oleks jagatud tõhusamalt. Mitte aga ei väheneks järk-järgult nagu on praegu: üks laps saab täisealiseks, astub ülikooli ja pere kulud suurenevad, aga riigi tugi täisealiseks saamise korral kaob.


Eri uuringutulemuste põhjal väärtustavad Eesti mehed perekonda kõrgelt ja soovivad lapsi kasvatada. Üha rohkem on neid mehi, kes tööalase karjääri kõrval panustavad kodusesse ellu rohkem kui avalik pilt meeste kohta kõneleb. Möödunud aastal nägime mitut kampaaniat, mis rõhutasid just isade rolli koduses elus. Isamaa sotsiaalkaitseminister Kaia Iva haldusalas korraldatud kampaania "Kasvage koos" kutsus isasid lastega rohkem aega veetma.

 

 

Võrdse töö eest peab teenima võrdset palka


Palgalõhe seadus on jäänud riigikogus toppama ja oleme EL-is sügavaima palgalõhega riik, sõnab riigikogu liige Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).


1. Sotsiaaldemokraatide fookuses on neil valimistel lapsed, kuid väga olulised on meie jaoks ka võrdõiguslikkus ja solidaarsus, mistõttu on meie programmis 2019. aasta riigikogu valimisteks selle kohta täiesti eraldi alapeatükk Solidaarne ühiskond.

valimised2019.sotsid.ee/teemad/solidaarne-uhiskond/


Meie üks põhiseisukohti selles valdkonnas on, et võrdse töö eest peab olema võrdne palk. Kui me sotsiaaldemokraatidega esimest korda tänavale palgalõhe vastu meelt avaldama läksime 2011. a kevadel, siis oli naiste ja meeste palkade erinevus Eurostati järgi 31%. Praeguseks on see langenud 25% peale, kuid sellest hoolimata on Eesti Euroopa Liidu sügavaima soolise palgalõhega riik.


Palgalõhe-seadus on jäänud kahetsusväärselt toppama riigikogu põhiseaduskomisjoni. On vastuvõetamatu, et seadus, mis tegeleb Eesti soolise palgalõhega, ei jõua teisele lugemisele riigikogu istungitesaali. Teisalt – mis seal imestada, kui komisjoni juhib konservatiivne Pomerants ja terves põhiseaduskomisjonis pole ainsatki naist. Sellest tulenevalt on nendel valimistel eriti oluline, et inimesed usaldaksid valida naisi. Kas või sellepärast, et naisi jaguks kõikidesse tähtsamatesse komisjonidesse.


Naiste majanduslik sõltumatus on demokraatliku ühiskonna alusväärtus ning sellele on suunatud ka mitmed meie peredele suunatud poliitikad. Et lapse saamine ei tähendaks sattumist vaesusriski, siis oleme me valitsuses seisnud järjepidevalt lapsetoetuse tõusu eest. Selle tulemusel on toetus alates 2014. aastast tõusnud 19-lt 60-le eurole ning laste absoluutse vaesuse määr langenud 9,1%-lt 3,2%-le. Meie seisukoht, on et järgmise sammuna peavad  lapsetoetused tõusma 100 euroni. Töö ja pereelu suuremaks väärtustamiseks soovime vabastada lapsevanemad lasteaiakoha tasu maksmisest.


2. Toetame ka vanemapuhkuse paindlikumat jagamist lapsevanemate vahel, tahame pikendada isapuhkust kolmele kuule.

 

 

Anname iga lapse eest valimistel lisahääle


Vabastame pered laste hariduse ja arenguga seotud teenuste maksmisest alates kolmandast lapsest, lausub Kadri Haller-Kikkatalo, erakond Eesti 200.


1. Anname peredele juurde aega. Vanema paindlikud töötingimused ja lapsehoiuvõimalus võimaldavad lapsi kasvatades ka tööturul aktiivselt osaleda ning end soovi korral ametialaselt teostada. Lapse elukohalähedane lastead, algkool ja huviring ning lapsesõbralik ühistransport lihtsustavad elukorraldust.


Lapsed on väärtus. Anname iga alaealise lapse eest ühele tema vanematest valimistel lisahääle, et lastega perede huvid oleks poliitikas paremini esindatud.


Et ka üksikvanemad ja erivajadustega laste vanemad tunneks ennast väärtuslike ühiskonnaliikmetena, korrastame sotsiaaltoe nii, et rohkem ressurssi jõuaks abivajajani. Riik tunnustab lastesõbralikke ettevõtteid ja asutusi ning toetab projekte, mis muudavad linnakeskkonna lapsesõbralikumaks ja turvaliseks.


Soodustame perede kasvu, ilma et langeks elatustase. Hüvitame lapsi kasvatava vanema tööturult eemalolekut ning lasterikaste vanemate panust riigipoolsete täiendavate pensionifondi maksetega. Julgustame rohkematest lastest unistavaid peresid saama kolmandat ja neljandat last – vabastame pered laste hariduse ja arenguga seotud teenuste maksmisest alates kolmandast lapsest. Muudame suurperedele kergemaks pangalaenu saamise, suurema eluaseme ja transpordivahendi soetamise. Laseme koolidel hea seista laste füüsilise ja vaimse tervise eest ja algatame pilootprogrammi "Sport kooli!".


2. Lubame delegeerida vanemahüvitise saamise ka mõnele teisele pereliikmele või lähedasele, kes aitab lastega toime tulla siis, kui vanemad soovivad edasi töötada.

 

 

Lehe trükkimineku ajaks ei olnud Reformierakonna ja Elurikkuse Erakonna vastuseid saabunud.

Laadimine...Laadimine...