Hiina turg äratab Eesti toidusektoris huvi

Hiina turg on Eesti toidu- ja joogisektori ettevõtetele olnud ahvatlev sihtturg juba pikemat aega. Lähiaastatel loodetakse saada ekspordiluba linnu- ning veiselihale. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Hiina turg äratab Eesti toidusektoris huvi

Toimetaja: Sandra Lepik

Hiina turg on Eesti toidu- ja joogisektori ettevõtetele olnud ahvatlev sihtturg juba pikemat aega. Lähiaastatel loodetakse saada ekspordiluba linnu- ning veiselihale. 

Turu avamisel on järjekindlat ja tulemuslikku tööd teinud nii Maaeluministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet. "Tänu edukalt kulgenud turu avamise protsessile on Eesti ettevõtetel loomsetest toodetest võimalik Hiina turule eksportida kilu, räime, lesta, krevette, lehmapiimast valmistatud tooteid ning mett. Viimase hea uudisena avanes turg ka lõhele, vikerforellile ning nendest valmistatud toodetele. Lähiaastatel loodetakse saada ekspordiluba linnu- ning veiselihale, kitsepiimatoodetele ja tursale," kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo peaspetsialist Eve Paju Maaeluministeeriumi Maablogis

Edukalt tegutsevad ettevõtjad on turu avanemisel tekkinud võimalused juba ära kasutanud

Märkimisväärselt on hoogustunud piimatoodete eksport kahel viimasel aastal. Alates turu avamisest 2016. aastal on Hiinasse eksporditud üle 1600 tonni vadakupulbrit  (7,5 mln €) ning 20 tonni juustu (27 000 €). "Alates 2018. aastast ongi vadakupulber tõusnud peamiseks ekspordiartikliks Hiinasse. Tänu suurenevale vadakupulbri ekspordile asub Hiina Eesti päritolu piimatoodete sihtriikide järjestuses 7. kohal (arvutatud väärtuse alusel)," selgitas Paju. "Euroopa Liidu väliste riikide arvestuses asub Hiina nüüd esikohal. Euroopa Komisjon prognoosib pikemas vaates pulbrite ja juustu ekspordimahu kasvu, seega võib Hiina turg osutuda piimatööstusele suurepäraseks ärivõimaluseks lisandväärtusega toodete müügi järjepideval kasvatamisel."

 

 

Eesti ekspordil Hiinasse on suur osa kalasektoril

Külmutatud krevetid on aastaid olnud üks peamine kaubaartikkel. "2019. aasta esimese 8 kuu jooksul eksporditi 135 tonni krevette (505 000 €), mis näitab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes küll langust," märkis Paju. "Lestaliste eksport on tõusuteel ja viimaste andmete põhjal kalatoodetest enim viidud kaup (295 tonni; 1,5 mln €). Eesti kilu ja räime saab Hiinasse eksportida alates 2016. aastast, kui Hiina järelevalveasutusega allkirjastati toiduohutuse protokoll kilu ja räime ning nendest valmistatud toodete lubamiseks sealsele turule. Statistikaameti andmetel on turu avamisest saati sel suunal veetud 368 tonni räime (186 000 €) ja 26 tonni kilu (20 000 €)."

Joogisektor on samuti Hiina suunal kanda kinnitanud. "Hiina turule on müüdud nii linnaseõlut, viina, siidrit, kääritatud jooke kui ka naturaalset vett. Tagasihoidlikus väärtuses viiakse Hiinasse veel Eesti päritolu šokolaadi ja pärmi. 2019. aastal on Hiinasse eksporditud mitu partiid naturaalset mett, kokku üle 2 tonni. Kuigi paljudes kaubagruppides on mahud veel väikesed, siis Aasia turu üüratu potentsiaal on toidusektori ettevõtetele võimaluseks saavutada suurt edu."

2019. aasta esimese 8 kuu seisuga on Hiina sihtturgude arvestuses Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 17. kohal, Euroopa Liidu väliste riikide arvestuses 7. kohal. Kaupu on sel suunal viidud kuue miljoni euro väärtuses, mis võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal näitab kasvu 28%.

Laadimine...Laadimine...