Keskpank: pensionireformiga kaasneb maksude tõstmise surve

Töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv hakkab Eestis järgmistel kümnenditel langema. 2060. aastaks on Eestis ühe vanaduspensionäri kohta praeguse 2,2 töötaja asemel üksnes 1,6 töötajat.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Keskpank: pensionireformiga kaasneb maksude tõstmise surve

Toimetaja: Sandra Lepik

Töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv hakkab Eestis järgmistel kümnenditel langema. 2060. aastaks on Eestis ühe vanaduspensionäri kohta praeguse 2,2 töötaja asemel üksnes 1,6 töötajat.

Eesti Pank ei soovita teha kogumispensionit vabatahtlikuks, kuna selle tulemusena võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad ning lisaks kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse, vahendas BNS. 

Rahandusministeerium saatis möödunud kolmapäeval teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise eelnõu kooskõlastusringile, oma arvamuse reformi kohta esitas ministeeriumile ka Eesti Pank.

Keskpank koostas tänavu sügisel pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsi, milles hindas kavandatavate muudatuste lühiajalist ja pikaajalist mõju.

"Oma analüüsis jõudsime järeldusele, et mida rohkem vähendavad praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise pensionisambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest sambast makstavat pensioni ja tõsta makse," kirjutas keskpanga president Madis Müller pöördumises rahandusministeeriumile.

Pensioniea tõusust hoolimata hakkab töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv Eestis järgmistel kümnenditel langema. 2060. aastaks on Eestis ühe vanaduspensionäri kohta praeguse 2,2 töötaja asemel üksnes 1,6 töötajat. See paneb Mülleri sõnul esimese pensionisamba suure surve alla, mida võimendab pensioniealiste inimeste kasvav vaesusrisk olukorras, kus neil puuduvad teise pensionisamba kaudu kogunenud säästud.

Pensionireformiga kaasnev raha pensionifondidest välja võtmine suurendab Eesti Panga hinnangul majanduskasvu hüplikkust. "Algul kiireneb majanduskasv tarbimise järsu suurenemise tõttu, samuti kasvavad kinnisvara hinnad ja import. Kui aga pensionivara enneaegse väljavõtmise esialgne mõju kaob, siis majanduskasv nõrgeneb," märkis keskpanga president.

Keskpanga hinnangul on enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist oluline selgelt kirjeldada soovitava uue süsteemi oodatavad tulemused ja saavutada neis võimalikult laiapõhjaline kokkulepe. "Vajalik tervikpilt peaks pakkuma selgust riigi poolt tulevikus pakutava pensioni suhtelise suuruse, inimeste enda oodatava panuse ja pensionisüsteemi kulukuse küsimustes," seisab pöördumises.

Müller märkis, et kui siiski on soov teises pensionisambas vabatahtlikkust suurendada, oleks majanduskasvu heitlikkuse tasandamiseks valitsusel otstarbekas hoiduda lisanduva maksuraha kulutamisest ning pikendada pensionisäästude väljavõtmise minimaalset perioodi.

Kui teine sammas tehakse vabatahtlikuks, oleks Eesti Panga hinnangul kasulik mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma. Samuti tuleks otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba pensionifondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.

Laadimine...Laadimine...