Poliitikud ei tohi koolides valimiskampaaniat teha

"Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega," sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini."

Pilt: Scanpix

Poliitikud ei tohi koolides valimiskampaaniat teha

"Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega," sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini."

Haridus- ja teadusministeerium, õiguskantsleri kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liit koostasid põhimõtted, millest koolid ja poliitikud saavad lähtuda, et tagada haridusasutuste neutraalsus valimiste eel ja ajal.

Kuna tänavu saavad esmakordselt valimistest osa võtta ka 16- ja 17-aastased noored, lasub nii üldhariduskoolidel kui ka kutseõppeasutustel suurem vastutus kaitsta aktiivselt kooli poliitilist neutraalsust, märkis ministeeriumi pressiesindaja.

Põhimõtted rõhutavad, et arusaamatuste vältimiseks ja koolis poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamiseks on koolijuhtidel soovitatav selgelt määratleda põhimõtted, mis on valimiste ajal koolis lubatud ja lubamatu, võttes aluseks ka kirja pandud printsiipe. Kooli ei sobi näiteks üleskutsete tegemine kellegi poolt hääletada. Samuti ka mistahes formaadis valimisreklaamid, sealhulgas üleskutsed kooli kanalites ja reklaamtoodete jagamine.

Valimiskampaania ajal pole ka õppetöö raames mõistlik korraldada poliitikute tunnikülastusi, sest sel ajal pole neil võimalik käia oma tööst rääkimas lahus valimiskampaaniast. Samas on igati asjakohased arutelud sõpradega või tunnis poliitilise süsteemi, maailmavaadete ja muu sellise üle. Samuti on koolidel võimalik korraldada ka valimiste eel poliitikute tutvustusüritusi, kuid need peavad olema aktiivselt tasakaalustatud ja kõigile vabatahtlikud.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul tuleb kõikidel hariduse ja poliitika osapooltel silmas pidada, et kooli neutraalsuse ja autonoomia kaitseks poliitiline agitatsioon sinna ei sobi.

"Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega. Samas peab aktiivse valimiskampaania ajal hoolega silmas pidama, et teadlikult või kogemata ei jõuaks poliitiline reklaam kooli kanalitesse, tundidesse ja muudesse tegevustesse. Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini, kellel on oluline arvestada, et koolis õppimine või töötamine paneb neile suurema vastutuse kooli poliitilise neutraalsuse tagamiseks," sõnas Reps.

Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel. "Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub. Samuti on oluline, et täiskasvanud ei kasutaks noorte mõjutamiseks keelatud või ebaeetilisi võtteid, vaid selgitaksid toimuvat adekvaatselt ja erapooletult. Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda," sõnas Madise.

Lisaks haridus- ja teadusministeeriumile, õiguskantsleri kantseleile ja Eesti Noorteühenduste Liidule osalesid põhimõtete koostamises ka mitmed gümnaasiumide juhid, ametkonnad ja MTÜd. Pärast valimisi vaadatakse avaldatud põhimõtted üle ning otsustatakse täiendava reguleerimise vajadus.

Tänavuste kohalike omavalitsuste valimiste raames toimub ka Eesti Noorteühenduste Liidu veetud projekt „Noored valimisvalvurid“, mis annab kogu riigis 16-19-aastastele noortele võimaluse kujundada läbipaistvat valimisprotsessi ning näha valimiste telgitaguseid.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles, et noorte valimisvalvurite projektis osaledes on noored võtnud endale ülesande kaitsta kooli poliitilist neutraalsust ning jälgida, et seal ei toimuks valimisrikkumisi.

"Projekti kandideeris ligi kakssada noort üle Eesti ja kooliaasta algusest on nad käepikenduseks teistele valimiste läbiviimise korrektsust jälgivatele institutsioonidele, andes vajadusel projektimeeskonnale teada potentsiaalsetest rikkumistest, mille puhul püüame need esmajoones viisakalt lahendada, andes omakorda rikkujale tehtust teada. Paljud osalevad ka valimispäevadel valimisvaatlejatena ja valimiskomisjoni töös," rääkis Visak.

Laadimine...Laadimine...