Rein Toomla hääletamata jätnud valijameestest: kui sul ei ole teist või kolmandat eelistust, oled kehv poliitik!

"Iga valimise mõte on selles, et keegi siiski osutuks valituks, kas siis esimeses või teises voorus," ütles politoloog Rein Toomla ja lisas, et kõik presidendivalimised on jõudnud valimiskokku ning otsus tehtud üle noatera. "Ka Ilves osutus valituks 50,4%-ga ja see näitab, et seaduses on auk ehk seal on võimalus kandidaadi läbikukutamiseks olemas. Siiamaani on kogu aeg vedanud ja nüüd üks kord ei vedanud."

Pilt: Scanpix

Rein Toomla hääletamata jätnud valijameestest: kui sul ei ole teist või kolmandat eelistust, oled kehv poliitik!

Kairi Ervald

"Iga valimise mõte on selles, et keegi siiski osutuks valituks, kas siis esimeses või teises voorus," ütles politoloog Rein Toomla ja lisas, et kõik presidendivalimised on jõudnud valimiskokku ning otsus tehtud üle noatera. "Ka Ilves osutus valituks 50,4%-ga ja see näitab, et seaduses on auk ehk seal on võimalus kandidaadi läbikukutamiseks olemas. Siiamaani on kogu aeg vedanud ja nüüd üks kord ei vedanud."

Kuudepikkune kampaania Eestile uut presidenti ei toonud. Politoloog Rein Toomla hinnangul on tekkinud olukord suhteliselt keeruline, praegusest viiest kandidaadist on Allar Jõks ja Siim Kallas teatanud, et nad ei kandideeri, ja uuesti pole mõtet kandideerida ka Mart Helmel, kes valimiskogus sai teiste nelja kandidaadi keskmiselt 80 hääle kõrval vaid 16 häält, kuigi valimiskogus ülesseadmiseks pidi saama vähemalt 21 valijamehe toetuse.

Alles jäävad küll Mailis Reps ja Marina Kaljurand, ent Toomla sõnul võiksid ka nemad nüüd presidendiks mitte püüelda, sest nad ei pääsenud valimiskogu teise vooru.

Suhtekorraldaja ja Siim Kallase kampaaniameeskonna liige Janek Mäggi rääkis Delfile, et uus president võiks tulla ikkagi nende viie hulgast, sest nad on käinud läbi terve Eesti, et leida endale toetajaid, ning vastasel juhul oli see raske töö kõik mahavisatud töö ja aeg.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus kokku vanematekogu, mis koosneb riigikogu fraktsioonide juhtidest ja riigikogu kolmest juhatuse liikmest. Nestori sõnul varem kandideerinutega enam ei arvestata ning hetkel on mõte otsida kandidaati, kes võib küll olla mõne erakonna liige, ent aktiivselt igapäevapoliitikas ei osale. Meediast on läbi käinud sellised nimed nagu Jüri Luik, Heinz Valk, David Vseviov, Ene Ergma jne. Ka sotsiaalmeedias pakuvad inimesed erinevaid nimesid.

Ka Rein Toomla on selle poolt, et uus president võiks olla poliitikaväline inimene, keegi austatud kultuuriinimene näiteks. Tasub meelde tuletada, et presidendil ei ole tegelikult eriti palju võimu ning moraalse majaka rolli täitjated on sobivaid inimesi mitmeid.

Toomla hinnangul võiks kandidaat olla parajas vanuses, mitte liiga noor ega vana, näiteks 50.-60. aastates inimene. Samuti võiks ta peale inglise keele veel mõnda võõrkeelt osata.

"Tihti räägitakse sellest, et president peab kindlasti olema välispoliitika ekspert. Ei pea! Teda abistavad nõunikud ning intelligentsed inimesed suudavad ise ka selle endale selgeks saada," ütles Toomla.

Toomla hinnangul on kõik presidendivalimised jõudnud valimiskokku ja president valitud üle noatera. Näiteks Ilves osutus valituks 50,4%-ga. "See näitab, et seaduses on auk ehk seal on võimalus kandidaadi läbikukutamiseks olemas. Siiani on vedanud ja nüüd üks kord ei vedanud. Oleks võinud juba ammu seaduses selle augu ära parandada, mis oleks välistanud rikutud sedelid," nentis Toomla. "Iga valimise mõte on selles, et keegi siiski osutuks valituks, kas esimeses või teises voorus."

Toomla sõnul oli nendel valimiste erakordne see, et lausa neli kandidaati olid väga võrdsed. "Alati on olnud kas üks või äärmisel juhul kaks liidrit, nii oli ka Arnold Rüütli ja Lennart Meri puhul. Teised kandidaadid on alati jäänud tahapoole. Kuna kandidaadid olid aga võrdsed, siis võis nii mõnelgi valijal tekkida protest, kui tema kandidaat jäi välja vaid kolme häälega," selgitas Toomla, miks võisid valijamehed saata valimised tagasi riigikogulastele. "Selline käitumine on lapsik, mitte riigimehelik."

Hetkel on Toomla hinnangul presidendi valimise kõige kriitilisem faktor aeg. Riigikogulased plaanivad neljapäeval jõuda ühise kandidaadini, sest valimine on juba esmaspäeval. Samas peab see ühine kandidaat olema ka ise nõus kandideerima.

"Oleks valimisteni vähemalt kuu, siis oleks aega kedagi "masseerida ja pehmeks rääkida"," selgitas Toomla. "Ka Jõksi räägiti tükk aega pehmeks," lisas Toomla.

Toomla kinnitas uuesti, et valimiskorda peab muutma ning rikutud sedelid välistama, sest poliitika on kokkuleppete kunst ja oskus. "Kui sa ei ole nõus valima ühe või teise kandidaadi poolt, siis ära osale valimistel. Mine koju või istu Estonia kohvikus, aga ära hakka ära rikkuma," ütles Toomla. "Need inimesed käitusid üsna inetult, poliitikul peab alati olema midagi tagataskus," lisas ta.

Laadimine...Laadimine...