Riigikogu valis Eesti presidendiks Kersti Kaljulaidi

Riigikogu valis Kersti Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti uueks riigipeaks. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul võib Kersti Kaljulaiust saada presidendina valitsusele ebamugav partner. "Tema kõige suurem tugevus - majanduskompetents - ilmselt ei lase ka valitsusel olla nii mugavas positsioonis kui meil neljandat aastat on majandusseisak.

Pilt: Albert Truuväärt

Riigikogu valis Eesti presidendiks Kersti Kaljulaidi

Video: Dmitri Povilaitis

Riigikogu valis Kersti Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti uueks riigipeaks. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul võib Kersti Kaljulaiust saada presidendina valitsusele ebamugav partner. "Tema kõige suurem tugevus - majanduskompetents - ilmselt ei lase ka valitsusel olla nii mugavas positsioonis kui meil neljandat aastat on majandusseisak.

Ristiga märgistamata sedeleid oli 17. Valituks osutumiseks oli kandidaadil vaja koguda vähemalt 2/3 koosseisu ehk 68 saadiku toetus.

 

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson õnnitleb Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi presidendiks valituks osutumise puhul. Simsoni sõnul on tal siiralt hea meel, et Eesti sai endale viimaks naispresidendi, kuid lisas, et värske presidendi õlule on pandud väga suured ootused.

Simson: president peab vähendama lõhet valitsuspoliitikute ja ühiskonna vahel

"Palju õnne Kersti Kaljulaidile ning Eesti rahvale – olen veendunud, et riigikogulased tegid täna õige valiku. Kersti Kaljulaid on väärikas kandidaat, kes on igati hea inimene Eesti Vabariigi riigipea positsioonile. Kindlasti on tegemist majandusalaselt pädeva inimesega ning tema sõltumatus erakondadest lubab arvata, et ta julgeb vajadusel ka erinevaid poliitilisi jõude korrale kutsuda. Ootused uuele presidendile on suured, kuid usun, et Kersti Kaljulaid suudab neid täita," rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

Simsoni sõnul sai värske president ära valitud küll parlamendi poolt, kuid omad suured lootused on presidendile ka Eesti rahval. Saadiku sõnul on viimastel kuudel toimunud debatid ning avalik arutelu süvendanud arvamust, et Eesti vajab siseriiklikku presidenti, kes ei pelga Eesti inimestega otse suhelda.

"Kersti Kaljulaid sai Eesti Vabariigi presidendiks kiirkonkursi raames ning seega on tema põhimõtted veel rahva seas suuresti läbikaalumata. Ma loodan, et värske president jätkab siiski seda rada, mille rajasid teised kandidaadid eesotsas Mailis Repsiga, mis näeb ette Eesti inimestega pidevat suhtlemist ning nende arvamuse kuulamist. Kahetsusväärsel kombel on Eestis tekkinud tõsine lõhe valitsuspoliitikute ning ühiskonna vahel. President peab asuma seda lõhet vähendama ning olema rahvaga pidevas diskussioonis," lõpetas Kadri Simson.

Herkel: Kaljulaid peab tagama kodurahu

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on Eesti uuel riigipeal Kersti Kaljulaiul moraalne kohustus pöörduda rohkem Eesti sisse ja anda oma panus Eesti demokraatia ja ühiskondliku rahu tugevdamisse ning korruptsiooni tõrjumisse.

"Kodurahu tagamine globaalsete mõjurite taustal on Eesti riigijuhtidele oluline ülesanne. Mureks on koostöötahet ohustavad kodanike rühmad ja poliitilised organisatsioonid, mis provotseerivad vastasseisu ühiskonna teiste osadega, eriti halvustamise teel. Ere näide on sotside ja EKRE vaheline vastasseis, mis paneb äärmusi domineerima. President Kaljulaid peab jahutama tulipäid, et ühiskond kildudeks ei lendaks," rõhutas Vabaerakonna esimees. 

Herkeli sõnul väärib president Ilvese tegevus Eesti esindamisel maailmas tunnustust, kuid nüüd oodatakse, et president räägib rohkem Eesti ühiskonna 21. sajandi väljakutsetest. "Kersti Kaljulaiult ootame sekkumist poliitika ebaausa rahastamise ning peibutuspartide tüüpi valimiskorralduse probleemidesse. Poliitiline korruptsioon ja kultuuritus ohustab demokraatlikku riigikorraldust. Suur ootus on ka see, et president näitab eeskuju kodanikuühiskonna kaasamisel ning meie inimeste vabaduste kaitsmisel," ütles Vabaerakonna esimees. 

"Kahjuks on seaduste väljakuulutamine presidendi poolt muutunud formaalsuseks. Rohkem sissepoole vaatav president peaks suhtuma ka Riigikogust tulevate seaduste põhiseaduslikku kontrolli tõsisemalt," arvas Herkel.

Kaljulaid: loodan parlamendiga head koostööd

Riigikogus esmaspäeval Eesti uueks riigipeaks valitud Kersti Kaljulaid usub, et tema koostöö parlamendiga tuleb hea.

"Aitäh, ma tänan riigikogu selle usalduse eest, tänan mulle antud allkirjade ja mulle antud häälte eest," ütles Kaljulaid riigikogu kõnetoolist.

"Meie koostöö tuleb sõbralik ja hea, olen selles veendunud," lisas Kaljulaid.

Gräzin: valimised olid väga demokraatlikud

"Te eksite, kui arvate, et tegemist võiks olla ebademokraatlike valimistega. Tegelikult valiti kaheksa kandidaadi vahel, kelledest seitse kaotasid ja üks võidab, kahjuks ei ole meil seitset presidendi kohta anda," selgitas Gräzin, kelle sõnul annab Kersti Kaljulaiule presidendina plusspunkte tema poliitvälisus.

Gräzini hinnangul toetab ta endiselt presidendi otsevalimisi aga praegust olukorda arvestades on kujunenud Eestile president, kes ei tee midagi halba ja kes esindab seda, mida Eestile vaja on, see on parempoolne ja rahulik, konservatiivne maailmavaade.

Helme: kindlasti peab muutma valimisseadust


"Minu meelest võiks kirjutada loosungi kirjaga "Tagasi NSV liidus". See olukord, kus meile antakse mõni päev kandidaadiga tutvumiseks ja alternatiivkandidaat puudub üldse, on absurdne," ütles riigikogu liige Martin Helme.

"Me ei taha olla need, kes valimised läbi kukutaksid aga kui tegemist on kandidaadiga, kelle vaade elule on meie vaadetest täiesti erinev, siis me ei saa ju seda toetada," lisas Helme.

Selle lühikese ajaga, mil kogu fraktsioon sai kandidaadiga tutvuda sai Helme hinnangul ainult põhiküsimustest rääkida.

"Mida päev edasi seda enam selgusid erimeelsused. Me pidasime maha pika valimiskampaania kandidaatidega, kes esindasid samasugust maailmavaadet kui meil. Me ei saa riigikogule ütelda, et meil on midagi või kedagi vaja ära valida. Otsevalimised on kõige parem rohi selle praeguse olukorra raviks," lisas Helme.

27images

Poliitikute ja analüütikute mõtted enne valimisi:


Märt Sults arvas, et inimese ja kandidaadina on Kaljulaid sobiv, kuid praegune valimisprotsess on vastuvõetamatu."Olgu president või mitte, aga juhtoinast on vaja, kes karja veaks ja kelle sõna kuulatakse," märkis Sults.

Mart Nuti sõnul on valimiste protsess on läinud lubamatult pikaks. "See on riigi maine kohapealt halb, kui see veel pikemaks venib. Ma eeldan, et inimene, kes annab allkirja, teeb seda siiralt ja nii ka hääletab. Prognoosin 90 häält. Arvan, et Kaljulaid saab hästi hakkama. Tal on hea haridus ja ettevalmistus," rääkis Nutt.

Kärt Anvelt nentisn et toimunu on olnud piinlik. "Oleks oodanud, et president oleks juba esimeses voorus ära valitud, see mis valimiskogus toimus on täielik farss. Kui 90 poolthäält ei tule, siis vast 85 tuleb ikka ära," ütles Anvelt.

Peeter Toomla nentis, et viimased päevad on olnud jahmatavad. "Erakorralised valimised on tekitanud täieliku jahmatuse, tegemist on erakordse juhtumisega. Võiks arvata, et päris 90 häält täis ei tule, aga kui ta jääb 70 ringi, siis see oleks juba päris uskumatu. Võib eeldada, et selle jahmatuse taustal käib ka mainekujundamise protsess. Riigikogu tunneb, et suhtumine temasse ei ole väga hea, vast pingutatakse rohkem, et president saaks ikka ära valitud," sõnas Toomla.

"Ma kardan, et need inimesed, kes üritavad täna valgete siltidega trikitada, mängivad üle ja eks nad peale seda pole oma erakondades ka väga heas kirjas," ütles Anvelt.

"Ma ei tunne Kersti Kaljulaidu isiklikult, aga olen lugenud tema kirjutisi ja nendest on kõlama jäänud tema selgesõnalisus ja selge sõnumi olemasolu. Loodan, et selgesõnalisus jääb talle alles ka presidendiks olemise ajal ja et ta julgeb välja öelda asju, mida teised ei julge," rääkis Anvelt.

Toomla nentis, et Kaljulaid on teiste kandidaatidega võrreldes tundmatu. "See ei pruugi saada komistuskiviks, aga võib tekitada probleeme eelkõige rahvaga, ta peab end neile tuttavaks tegema. Aga ta peab end tuttavaks tegema ka poliitikutele. Poliitikutega peab olema dialoogis, mitte monoloogis. Sellega ta peab hakkama kohe tegelema."

Marko Mihkelson arvab, et paari päevaga on Kaljulaid veennud paljusid oma tahtmises, energias ja võimes olla Eestile hea president. "Ma usun, et Kersti puhul saab olema Eestile väga hea president ja mitte ainult ühele erakonnale vaid nagu ta ka ise on rõhutanud- temast saab kogu Eesti president," ütles Mihkelson.

Mihkelson nendib, et olukord on olnud erakordne. "Toetus, mis Kerstile on näidatud eeskätt toetusallkirjade näol annab talle julgust presidendiametis väärikalt Eestit esindaja ja olla näoga nii sisse kui välja poole."
Allkirjade rohkuse poolt survestamist Mihkelson Kaljulaiu puhul ei karda.

Toomas Kivimägi kinnitas, et kuigi lõppkokkuvõttes on hääletamisvalik iga riigikogu liikme vaba valik, siis need, kes on Reformierakonnast allkirja kandidaadi esitamise poolt, ka hääletavad nii.

"Rahvas on väsinud pikast protseduurist, rahva ootus on, et täna president valitakse ära ka," rääkis Kivimägi. "Kersti Kaljulaid on väga hea valik. Kindlasti peab rahvas temaga natuke harjuma."

Kivimägi tunnistas, et tema hinnangul on praegune olukord ebaõiglane kandidaatide vastu, kes valimiskogus üles astusid. "Ma arvan, et eos nende kõrvale jätmine ei olnud kõige parem valik. Oleks pidanud leidma mingi muu võimaluse."

Oudekki Loone sõnul on oleks pidanud Kaljulaidile andma rohkem aega oma veendumuste tutvustamiseks. "Praeguses olukorras tunnen, et mu poliitiline ja moraalne kohus on öelda "ei"," ütles Loone, kelle sõnul ei saa ta olla kindel, et Kaljulaiu poliitika ja seisukohad ka tema valijate muredele lahendusi pakuvad.

Mailis Reps tunnistas, et tal on väike hirm, kas president täna ära valitakse. "Terve nädal on Reformierakonnast kõlanud destruktiivseid noote," nentis Reps, kelle hinnangul on suurema kriisiga Reformierakonnas ja see lööb välja ning ohustab presidendivalimisi. Kaljulaiu kõige suuremaks plussiks peab Reps tema iseseisvust.

"Rahva arvamus presidendikandidaadi osas läheb lahku saadikute arvamusest. Tore on, et ühel hetkel leiti tore naisterahvas Euroopast, kes on 12 aastat elanud hea palgaga Luksemburgis ja avastati, et tema võiks sobida meile naispresidendiks," selgitas riigikogu liige Olga Ivanova, kelle sõnul selline presidendikandidaadi leidmine väga paljude eelnevate kandidaatide suhtes ebaõige.

"Nagu te teate on hääletamine salajane aga ma tõesti loodan, et Eesti Vabariik saab endale täna presidendi," ütles riigikogu liige Jüri Ratas.
Ratase hinnangul on väga väike tõenäosus siiski selle, et presidenti täna ei valita. Juhul kui see siiski peaks juhtuma koguneb riigikogu uuesti homme.

"Praegusel juhul pole muud kui ootame valimistulemused lihtsalt ära. Ma usun, et praegune tulemus tuleb suhteliselt selle 68 hääle juurde," lisas Ratas

Laadimine...Laadimine...