Tallinna noored: kergliiklusteed peaksid olema ohutumad ja omavahel ühendatud

"Tunnetasime noorte vajadust oma ideid ja mõtteid kuuldavaks teha. Maailmakohviku meetod sobib suurepäraselt noorte kaasamiseks, probleemide kaardistamiseks ja neile lahenduste väljatöötamiseks," ütles Tallinna Spordi- ja Noorsooameti vanemspetsialist Liis Teras, et maailmakohviku idee tuli vastusena noorte nõudlusele.

Pilt: Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Tallinna noored: kergliiklusteed peaksid olema ohutumad ja omavahel ühendatud

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

"Tunnetasime noorte vajadust oma ideid ja mõtteid kuuldavaks teha. Maailmakohviku meetod sobib suurepäraselt noorte kaasamiseks, probleemide kaardistamiseks ja neile lahenduste väljatöötamiseks," ütles Tallinna Spordi- ja Noorsooameti vanemspetsialist Liis Teras, et maailmakohviku idee tuli vastusena noorte nõudlusele.

Teras ütles, et kui tavaliselt kogunetakse arutama kohvikulaadsesse atmosfääri, siis eriolukorra tõttu tuli leida alternatiivne viis, kuidas kohvikut läbi viia. "Tegime seda virtuaalselt. Enne maailmakohvikut kaardistasime küsitluse teel noortele südamelähedased teemad," sõnas ta

Noorte arvates võiksid Tallinna kergliiklusteed olla paremini ühendatud ja ohutumad. Toodi välja, et praegused rattateed on liiga autoteede lähedal ning peaksid olema sõiduteest eraldatud, hästi valgustatud ja selgelt märgistatud, et inimesed seal sõita julgeks. Samuti ei tohiks kergliiklusteed järsult ära lõppeda, vaid olema omavahel ühendatud, kergendamaks rattaga liiklemist.

Veel tõid noored esile, et rataste jaoks ei ole veel piisavalt turvalisi parkimiskohti. Lahenduseks pakkusid noored, et võiks olla rohkem rattaparklaid (nt võiks üks olla Jaapani aja juures) ja jalgrattamaju kortermajadele rataste parkimiseks ning turvalisuse tõstmiseks võiks paigaldada parklatesse videovalve.

Põneva ideena pakkusid noored välja kergliiklusteede äpi, kaardirakendus, kuhu saaks koondada kõik teedega seotud info, kus on hea sõita ja kus probleemikohad asuvad. Lisaks pakuti välja, et linnas võiks olla rohkem kohti, kust saaks pudeli täitmiseks vett.

Küsimusele, kuidas Tallinna koolid saaksid paremini toetada õpilaste vaimset tervist, vastati, et koolide tugispetsialistid peaksid olema nähtavamad, koolides ja noortekeskustes tuleks korraldada rohkem vaimse tervise teemalisi loenguid ja töötubasid nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele ning õpilaste ja õpetajate vaheline suhtlus peaks muutuma paremaks. Samuti tõusis esile vajadus uuringu järele, kus pööratakse tähelepanu õppetööle ja vaimsele tervisele ning distantsõppe mõjule.

Terase sõnul pole varem sellist üritust korraldatud, kuid noorte positiivse tagasiside põhjal oli ta lootusrikas, et selline arutelu võiks korduda. "Eesti Noorteühenduste Liit on juba aastaid üle Eesti (sh Tallinnas) osaluskohvikuid korraldanud, mis on formaadilt sarnane ja see oli meile eeskujuks. Ka seda üritust korraldasime Eesti Noorteühenduste Liiduga koostöös."

"Vestluste paremaks läbiviimiseks kaasasime arutelu juhtidena aktiivseid noori, mh Mustamäe ja Lasnamäe noortenõukogudest," rääkis ta.

Terase sõnul oodati üritusele rohkem osalejaid, kuid kokku tulnud noored olid väga innukad arutlejad ja hingega asja juures. "Tagasisides toodi välja, et aruteluaeg oleks võinud pikem olla - tundub, et noored olid valmis teemadega veel rohkem süvitsi tegelema," sõnas ta.

Eriolukorra tõttu tuli maailmakohviku formaadis sündmus läbi viia Zoom keskkonnas. Päevajuhtideks olid Eesti Noorteühenduste Liidu juhid Roger Tibar (eestikeelne kohvik) ja Elizaveta Cheremisina (venekeelne kohvik). Venekeelses kohvikus osales 19 noort, eestikeelses kohvikus 17 noort.

Laadimine...Laadimine...