Valijad toetavad valimislubadustest enim hooldekodu koha tagamist kõigile

"Valimislubaduste küsitluste teise vooru põhjal võib juba järeldada, et kõige enam koguvad populaarsust ettepanekud, mis lubavad parandada inimeste toimetulekut ja suurendada heaolu," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. "Esimeses voorus toetati enim Keskerakonna pensionitõusu ettepanekut, seekord SDE ettepanekut tagada hooldekodu koht kõigile, seega vähemalt kahe küsitluse põhjal paistab välja inimeste selge toetus heaoluriigi laienemisele," sõnas Paas.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Valijad toetavad valimislubadustest enim hooldekodu koha tagamist kõigile

Toimetaja: Moonika Tuul

"Valimislubaduste küsitluste teise vooru põhjal võib juba järeldada, et kõige enam koguvad populaarsust ettepanekud, mis lubavad parandada inimeste toimetulekut ja suurendada heaolu," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. "Esimeses voorus toetati enim Keskerakonna pensionitõusu ettepanekut, seekord SDE ettepanekut tagada hooldekodu koht kõigile, seega vähemalt kahe küsitluse põhjal paistab välja inimeste selge toetus heaoluriigi laienemisele," sõnas Paas.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut viib läbi kuni valimisteni kestvat arvamusküsitluste seeriat, mille raames küsitakse iga kuu inimeste hinnangut iga parlamendierakonna ühe valimislubaduse kohta. 24.-31. juulini läbi viidud teises voorus toetati kõige enam Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut tagada hooldekodu koht ka neile, kellel selleks rahalised võimalused puuduvad. Antud ettepanekut toetas koguni 97% vastajatest. Küsitluse viis 1034 vähemalt täisealise Eesti Vabariigi kodaniku seas läbi Turu-uuringute AS. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt paluti selle aasta juunis kõigil kuuel parlamendierakonnal esitada kuni valimisteni igal kuul üks võimalik valimislubadus, mis seejärel esitatakse arvamusküsitluses valijatele. Igakuise küsitluste seeria teises voorus esitasid oma idee kõik kuus parlamendis esindatud erakonda. Erinevalt juunis läbi viidud esimesest voorust paluti seekord inimestel hinnata ka seda, kui oluline nende jaoks iga küsimus järgmistel riigikogu valimistel on.

Inimesed tahavad heaoluriiki

"Valimislubaduste küsitluste teise vooru põhjal võib juba järeldada, et kõige enam koguvad populaarsust ettepanekud, mis lubavad parandada inimeste toimetulekut ja suurendada heaolu," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. "Esimeses voorus toetati enim Keskerakonna pensionitõusu ettepanekut, seekord SDE ettepanekut tagada hooldekodu koht kõigile, seega vähemalt kahe küsitluse põhjal paistab välja inimeste selge toetus heaoluriigi laienemisele," sõnas Paas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) poolt esitatud küsimus oli: "Kas toetate ideed, et kohalik omavalitsus ja riik peaksid tagama hooldekodu koha ka neile eakatele, kellel selleks rahalised võimalused puuduvad, kuid kohta vajavad?" Antud ettepanekut toetas 97% ning oluliseks järgmistel riigikogu valimiste pidas 85% vastajatest.

Vabaerakond soovis näha inimeste toetust järgmisele ettepanekule: "Kas Teie meelest peaks valitsus alandama elektriaktsiisi, et elektri hind tarbija jaoks ei tõuseks?" Antud ettepanekut toetas 87% ning oluliseks järgmistel riigikogu valimistel pidas 83% vastajatest.

Reformierakond pakkus järgmise ettepaneku: "Kas toetate lasteaiast alates ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut?" Antud ettepanekut toetas 80% ning oluliseks järgmistel riigikogu valimistel pidas 64% vastajatest. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt esitatud ettepanek oli: "Kas pooldate aastase raiemahu kehtestamist, et vältida Eestis metsade üleraiumist?" Antud ettepanekut toetas 75% ning oluliseks järgmistel riigikogu valimistel pidas 73% vastajatest.

Isamaa poolt pakutud küsimus oli: "Kas Te toetate ettepanekut viia venekeelsed koolid ja lasteaiad täielikult üle eestikeelsele õppele?" Antud ettepanekut toetas 66% ning oluliseks järgmistel riigikogu valimistel pidas 60% vastajatest.

Keskerakonna esitatud ettepanek oli: "Kas toetate vajadusel laenu võtmist suuremate riigimaanteede st.Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva, neljarealiseks ehitamisel?" Antud ettepanekut toetas 59% ning oluliseks järgmistel riigikogu valimistel pidas 54% vastajatest. 

Ühegi küsimuse puhul polnud vastajatele märgitud, mis erakonnalt idee pärineb. Kõiki küsimusi paluti hinnata 4-palli skaalal ("Jah", "Pigem jah", "Pigem ei", "Ei) ning olulisust samuti 4-palli skaalal ("Väga olulne", "Pigem oluline", "Pigem mitte oluline", "Üldse mitte oluline") iga küsimuse puhul on esitatud vastajate osakaal, kes vastas "Jah" või "Pigem jah", ehk siis võttis erakonna ideed pooldava seisukoha. Olulisuse puhul vastajate osakaal, kes vastas "Väga oluline" või "Pigem oluline". Vastajatel oli ka võimalus valida variant "Ei oska öelda". 

Kuna Isamaa ja Reformierakond esitasid põhimõtteliselt sama küsimuse, siis jaotati valim juhuslikult kaheks, nii et pooled vastajad hindasid Isamaa ning pooled Reformierakonna ettepanekut. Antud meetod võimaldas hinnata, kui palju mõjutab sõnastus küsitluse tulemusi. Selgus, et Reformierakonna poolt pakutud sõnastuses oli ettepanek märgatavalt populaarsem, mis võib tuleneda sellest, et seal ei olnud mainitud konkreetselt venekeelseid koole ja lasteaedu. 

Kõikidel erakondadel oli võimalus ka tulemusi kommenteerida ning oma kommentaari saatis neli erakonda. 

Abivajajale ei saa öelda "ei"

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul selgub küsitlusest, et üldisemalt sõnastatud küsimused saavad suurema toetuse ja konkreetsetele küsimustele on toetus väiksem. "Sotsiaaldemokraatide sõnastatud küsimuse tegelik sisu oli – kas abivajajat oleks vaja aidata. Raske on sellisele küsimusele vastata "ei". Mõnevõrra üllatuslikult ei saanud see küsimus 100 % toetust. Samas Keskerakonna konkreetne küsimus laenuvõtmise ja teedeehituse kohta sai väikseima toetuse."

"Ka Isamaa ja Reformierakonna sarnase küsimuse puhul oli toetus suurem üldisemalt sõnastatud küsimusele. Reformierakonna küsimuses ei nimetata venekeelseid koole ning ühtse haridussüsteemi tähendus on palju laiem kui ainult koolide üleminek eestikeelsele õppele. Kuna Isamaa ja Reformierakonna esitatud küsimustele vastajate valim oli poole väiksem, siis pole need ülejäänud vastustega võib olla päriselt võrreldavad."

"Isamaa soov küsimuse esitamisel oli teada saada inimeste arvamus, mitte lähtuda esitatava teema populaarsusest. Saime kinnituse, et valdav enamus Eesti elanikest toetab Isamaa ettepanekut viia venekeelsed koolid ja lasteaiad täielikult üle eestikeelsele õppele," ütles Seeder.

Liiklusohutust tuleb tõsta

Keskerakonna poolt andis oma kommentaari Riigikogu valimisplatvormi töörühma juht Tanel Kiik. "Eesti põhimaanteede neljarealiseks ehitamisest on räägitud aastakümneid, kuid senine ehitustempo on olnud ilmselgelt ebapiisav. Küsitlustulemused näitavad, et enamik Eesti elanikke toetab riiklike põhimaanteede väljaehitamiseks vajadusel laenu võtmist.  Seeläbi jääb riigile piisavalt rahalisi vahendeid ka kohalike kruusateede katte alla viimise ning laiemalt teedevõrgu hooldamise ja arendamise jaoks," selgitas Kiik. 

"Keskerakond on seisukohal, et lähiajal tuleb välja ehitada 2+2 sõidurajaga tee nii Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva kui ka Tallinn-Pärnu vahel. Meie eesmärk on tõsta liiklusohutust, muuta suuremate linnade vahel liiklemine mugavamaks ning säästa inimeste ja ettevõtete aega ning kütusekulu. Ühtlasi panustavad suured taristuinvesteeringud nii lühi- kui pikaajaliselt majanduskasvu," ütles Kiik.

Hooldekodu kohatasust võiks pensioni veel ülegi jääda

Sotisaaldemokraatliku Erakonna poolt kommenteeris tulemusi Heljo Pikhof. "Uuringutulemused kinnitavad, et oleme õigel teel, see probleem puudutab tõepoolest väga paljusid. Eesti omastehooldus vajab põhjalikku ümberkorraldust. Esiteks tähendab see, et meil tuleb koostöös omavalitsustega laiendada neid hooldusteenuseid, mis võimaldaks täiendava abiga elada eakatel kodus võimalikult kaua, kuid teiseks – viimases hädas ja vajadusel – peab hooldekodu koha saama ka oma pensioni eest, kusjuures raha peab jääma ka elamiseks," ütles Pikhof.

Ühiskond vajab eestikeelset õpet

Reformierakonnast edastas oma kommentaari Jürgen Ligi."Erinevate rahalistest peibutustest ja tasuta asjadest, millega erakonnad tegeleda tahavad, on Eesti lasteaia ja kooli eestikeelseks muutmine ühiskonna kvalitatiivne vajadus. Selle positiivsed mõjud on hoopis teises suurusjärgus kui keeleoskus ja ulatuvad haridussüsteemist inimeste toimetuleku, tervise ja riikliku julgeolekuni. Ühiskonna valmisolek selleks sai mulle selgeks poolteist aastat tagasi, mil haridusministeerium polnud julgenud teemat isegi tôstatada. Kui selle erakonna poolt välja käisime, tulistasid isegi praegu autorlusele pretendeerijad selle auklikuks sõnadega "küüniline" ja "hirmutamine". Peaministrierakond püüdis aga eesti keeles õppimist  kangelaslikult keeleõppeks pöörata. Aga siis järgnes inimarengu aruanne, mis oli ideele üheselt toeks, ja nüüd on vaja asi ära teha," ütles Ligi. 

Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi veebikeskkonnas Turu-Uuringute AS 24.- 31. juulini 2018 ning sellele vastas 1034 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Uuringutulemustega on võimalik tutvuda siin http://www.inst.ee/uuringud/erakondade-valimislubaduste-kusitlus-ii-voor

Laadimine...Laadimine...