FOTOD ja VIDEO! Dr Allikvee: oleme paremad, kui meilt oodatakse

"Me oleme paremad, kui riik meilt ootab, kuid sama ajal meil on väga palju teha selleks, et meie patsientidel oleks natuke parem ja mõningal määral võiks mõni teekond meie juurde olla kiirem," nentis Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee Magdaleena haigla 150. aastapäeval.

Pilt: Dmitri Povilaitis

FOTOD ja VIDEO! Dr Allikvee: oleme paremad, kui meilt oodatakse

Video: Dmiri Povilaitis

"Me oleme paremad, kui riik meilt ootab, kuid sama ajal meil on väga palju teha selleks, et meie patsientidel oleks natuke parem ja mõningal määral võiks mõni teekond meie juurde olla kiirem," nentis Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee Magdaleena haigla 150. aastapäeval.

 "Tänases kiires maailmas ei ole see väga populaarne, et tuletame meelde vana. Me mäletame seda, mis oli aasta tagasi ja vaatame heal juhul seda, mis juhtub homme. Kui me jätkame sama malliga, siis me kuhugi ei jõua," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee Magdaleena haigla 150. aastapäevale pühendatud kõnes.

41images

"See, et me peame meeles neid, kes on olnud enne meid. Mida nad on loonud, kuidas nad on teinud tingimused selliseks, et me saaksime olla edukad, osutada sellist abi, et patsient tahab meieni jõuda ja samal ajal, et meil oleks need inimesed, kes tahaksid sädeleva silmaga oma tööd teha," sõnas Allikvee.

Allikvee rõhutas, et suuresti tänu Magdaleena haigla endistele ja praegustele töötajatele, osutatakse Eestis tippklassi arstiabi. "Me oleme paremad, kui riik meilt ootab, kuid sama ajal meil on väga palju teha selleks, et meie patsientidel oleks natuke parem ja mõningal määral võiks mõni teekond meie juurde olla kiirem," nentis Allikvee.

Magdaleena haigla endise juhi ja peaarsti Peeter Mardna esimene mälestus Magdaleena haiglast on 73 aasta tagusest ajast, kui tema ema töötas seal laborijuhatajana ja ta ise toppis oma käe radiaatori ribide vahele nii, et selle kättesaamiseks läks tükk aega. "Mismoodi see käsi sealt kätte saadi ma ei tea täpselt, aga ta on mul alles!" ütles Mardna.

"Kui 87. aasta alguses minister Rätsepal tuli uitmõte, et üks Mardna peab jälle siin haiglas eksisteerima, siis kutsuti mind keskkomiteesse, et teha see ettepanek, millega ma alguses nõus ei olnud. Mul oli kaks nõudmist - esiteks kolleeg Malviste peab jääma haiglasse edasi ja teiseks haigla patsientuuri peab laiendama," meenutas Mardna. "Selle peale seltismees Ristla ütles, et Mardna, et saate seda veel kahetsema. Mina seda kahetsenud pole ja minu kerge elu siin haigla eesotsas on tänu Malvistele olnud, sest kõik see, mis siin haiglas on juhtunud on tegelikult tema tehtud. Mina olen siin ainult ilutsenud."

"Minu töömehe tee on selle haiglaga seotud kolmkümmend aastat ja selle haigla ajaloo tänane esitamine on õigeti kolmas kord, " ütles Magdaleena haigla endine juhatuse liige dr Roomelt Malviste. "Esimene kord ma tegin haigla arengust ülevaate 1977. aastal, läks kakskümmend aastat ja 1997 ma koostasin ühe brožüüri, kus on haigla 130 aastat ja nüüd kui täitus 150 aastat olen kolmas kord haigla ajaloo esitamisega seotud."

Haigla ajalugu on Malviste sõnul olnud võrdlemisi keeruline ja sündmusterohkem. "1867 avati sellel territooriumil diakonissi emamaja ja selle juurde rajati ka haigla. Haigla tegutses kesklinnas esimene aasta ja järgmistest aastatest on pidevalt haigla sellel territooriumil olnud," rääkis ta.

"Omaaegsed töötajad kindlasti mäletavad seda klapperjahti, mis keskkomitee algatusel alustati osa haiglate töötajate vastu. Pidime vallandama kaks tohtrit, üks oli Mirja Varik, kes oli oma kursuse parim lõpetaja, keda meile Tartu Ülikool soovitas tööle. Teine oli Tiia Liik, kes oli Siberis käinud. Pärast seda mina andsin endale sellise lubaduse- mina enam töötajaid poliitilistel põhjustel ei vabasta," meenutas dr Malviste nõukogude ajal läbi elatud katsumusi.

 

Laadimine...Laadimine...