FOTOD ja VIDEO! Puuteadlane: mitmed Hirvepargi puud on Eestis ainulaadsed

"Hollandi vahtrauurija läks siit kohe kaenlatäie okstega minema, et Euroopasse uuesti tagasi viia neid vanu liike ja sorte. Nende jaoks oli see park siin tõeline eksootika," rääkis linnaaednik Tiina Tallinn.

Pilt: Dmitri Povilaitis

FOTOD ja VIDEO! Puuteadlane: mitmed Hirvepargi puud on Eestis ainulaadsed

Video: Dmiri Povilaitis

"Hollandi vahtrauurija läks siit kohe kaenlatäie okstega minema, et Euroopasse uuesti tagasi viia neid vanu liike ja sorte. Nende jaoks oli see park siin tõeline eksootika," rääkis linnaaednik Tiina Tallinn.

27images

Looduskaitse kuu tähistamiseks korraldatud Parkide päeva puhul rääkis Tallinna Botaanikaaia osakonnajuhataja dendroloog Olev Abner Hirvepargis puude ja põõsaste põnevast maailmast. Pargi ajaloost rääkis kauaaegne linnaaednik Tiina Tallinn.

Tallinna Botaanikaaia osakonnajuhataja dendroloog Olev Abneri sõnul on kunagi Hirvepargi aladel kasvanud ka iidsed ronitaimed, mis praeguseks on mõistagi asendunud pöökide, õunapuude, vahtrate, jalakate ja paljude teiste maiesteetlike puude ja põõsastega. Kokku kasvab pargis 105 erinevat puude-põõsaste liiki.

"Tegemist on Tallinna linna ühe huvitavama pargiga, kus on just palju puude sorte ning, kus on ka hästi suurte puuliikide isendeid, mis on ka üle Eesti ainulaadsed. Vanimad istutused on tõenäoliselt kuskil aastatest 1890 millegagi ja hiljem on seda siis pidevalt täiendatud," märkis Abner.

Endine staažikas linnaaednik Tiina Tallinn rääkis nii pargi kui ka piirkonna pargieelsest ajaloost. "Seisame väga lähedal võimukantsile, Toompea lossile. Ja kuna Toomepa on tervikuna väga hästi olnud kaitstud oma looduslike eelduste poolt, siis ainuke probleem on olnud läbi ajaloo, ka sõdade ajal, lõunanõlva kaitsmine, mis oli laugjas. Ja teisalt oli siis Tõnismägi väga kõrge ja lähedal. Seetõttu hakati seda maastikku siin ümber vormima.

Lõpuks jõuti siis kõikide nende kantside, ehk siis bastionide vööndini ja nende ette kaevati suur lai vallikraav," rääkis Tallinn, kelle sõnul hakati alale parki ehitama alles XIX sajandi keskel, kui Tallinn enam sõjalist otstarvet ei omanud. "Linn rentis ala välja Eestimaa Aiandusühingule ja siia tehti puukool. See oli väga hea soe koht otse lõunasse Rootsi bastioni nõlva ääres. Siia toodi Euroopast, natuke soojemast kliimast sisse niisuguseid puid, mida siis aklimatiseeriti siin mitmeid aastaid soojas kohas, et siis edasi Eestimaa mõisaparkidesse ja ka linnaparkidesse ümber istutada."

Vallikraav täideti Tallinna sõnul mullaga, mida toodi kokku 50 tuhat hobusekoormat. "Kui ma olin veel linnas tööl 2001. aastal, käis ülemaailmne dendroloogide selts siin ekskursioonil ja toonane grupijuht Heiki Tamm ütles, et üks Hollandi vahtrauurija läks siit kohe kaenlatäie okstega minema, et Euroopasse uuesti tagasi viia neid vanu liike ja sorte. Nende jaoks oli see park siin tõeline eksootika. "

Laadimine...Laadimine...