FOTOD JA VIDEO! Tallinna korraldatud vedu muutis prügihinna poole odavamaks

"Kui unustasin ühel päeval oma prügikonteineri valmis panna, tulid prügivedajad paari päeva pärast lahkesti uuesti prügile järele. Firma määras uue aja suisa tunnise täpsusega," rõõmustab Nõmmel elav Uve Ensling Tallinna jäätmekeskuse tellitud prügifirma teeninduse üle.

Pilt: Haabersti LOV

FOTOD JA VIDEO! Tallinna korraldatud vedu muutis prügihinna poole odavamaks (3)

Urmas Kaldmaa

"Kui unustasin ühel päeval oma prügikonteineri valmis panna, tulid prügivedajad paari päeva pärast lahkesti uuesti prügile järele. Firma määras uue aja suisa tunnise täpsusega," rõõmustab Nõmmel elav Uve Ensling Tallinna jäätmekeskuse tellitud prügifirma teeninduse üle.

Pensionäriproua Uve Ensling elab Nõmmel ühel vaiksel eramajadega tänaval. Tema sõnul sujub linna korraldatud prügiveoga kõik väga kenasti "Prügi äraviijad on toredad, viisakad mehed, ikka tervitavad sõbralikult, kui näevad mind aias." 
16images

 Tal on ka juhtunud, et päevad lähevad segamini ja konteiner jääb tühjendamiseks aia taha viimata. Nõmmel on üldiselt nii, et majaelanikud viivad ise oma prügikonteineri tänavale, kus see määratud päeval tühjaks tehakse. Kui proua Uvel jäi kord  konteiner värava taha viimata, jäi see tühjendamata, sest konteiner asub kohas, kust seda pole niisama lihtne leida.


"Kui nägin teisel päeval prügiautot mööda sõitmas, pidasin nad kinni ja rääkisin, et näete, juhtus äpardus. Mehed lid nii lahked ja tühjendasid mu konteineri kohe ära," rääkis Uve.  "Teine kord, kui jälle unustasin konteineri välja panna, helistasin juba jäätmekeskusse. Ja nad leidsid võimaluse ning tulid paari päeva pärast prügile järele.  Uus aeg määrati lausa tunnise täpsusega. Muidu ma viin ikka juba eelmisel õhtul oma konteineri aia taha tänavale, sest auto võib hommikul saabuda vara, juba kella kuue ajal. Aga mind see ei häiri. Kõik meie tänaval panevad konteineri õhtul valmis. Olen näinud, et mõnel kliendil võetakse ka aia seest, küsisin ükskord meestelt, et miks nii. Arutasime siis, et kui pole pikk maa, võib ju ka nii teha, aga minul on see maa üsna pikk ja viin konteineri ikka ise värava taha."


Järgmisest aastast toimib peaaegu kogu linnas Tallinna jäätmekeskuse korraldatud prügivedu. Oktoobris liitub linna enda sätitud prügiveoga Haabersti, järgmise aasta alguses ka Pirita.


Viisakas teenindus


Tallinna jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark kinnitas, et elanikud on teenindusega rahul. "Nad kiidavad head ja viisakat teenindamist," lausus ta. "Oleme teinud rahulolu-uuringuid kahes linnosas. Enamik elanikke isegi ei märganud prügiveo korralduse muutust. Väga paljud kinnitasid, et prügivedu on läinud paremaks. Muidugi tuleb ka teistsugust tagasisidet, oli isegi konkreetseid märkusi ühe või teise asja suhtes, aga vaatame kõik kaebused läbi ning reageerime neile kiiresti."


Mark loetles eeliseid, mida linlased saavad, kui asjaajamine on linna enda käes. "Eraettevõttega vaidlemine on inimestel palju keerulisem kui meil," selgitas ta.  "Nüüd on sisuliselt nii, et kui tahad millegi peale kaevata, saab pöörduda linna poole, kust siis kohe ka reageeritakse. Linna peetakse selles osas usaldusväärsemaks kui eraettevõtteid, eriti neid väikseid, mis pahatihti ka pankrotti lähevad. Enne korraldatud prügivedu linn elanike ja prügifirma vaidlusesse sekkuda ei saanud, nüüd aga saame oma lepingupartneritest prügivedajaid korrale kutsuda. Kui me näeme, et konteinerid saavad pidevalt kiiremini täis, kui graafiku järgi ette nähtud, siis teatame sellele ühistule või majaomanikule, et nad telliksid rohkem tühjendusi."


Marki sõnul tahab jäätmekeskus teenindada linnarahvast nii soodsate hindadega kui võimalik. "Me vaatame, et prügivedu toimiks mõistlikult ja keskkond oleks paremini hoitud."


Jäätmekeskus on muutnud prügiveo hinna elanike jaoks 40% soodsamaks võrreldes ajaga, mil kehtis nn vaba turg. "Meil on 800-liitrise konteineri tühjendamise hind Ragn Sellsi pakutavast poole odavam," kinnitas Mark. "Lisaks saame olla kindlad, et prügi ja jäätmed ei jää vedelema ning need jõuavad õigesse kohta. Enne juhtus mõne väikese prügivedajaga vahel nii, et nad kallasid kogutud prahi kuhugi põlluservale maha või sokutas keegi selle ise salaja naabri konteinerisse. Nüüd on linnal pidevalt hea ülevaade, mis prügiga toimub ja kas vedajad oma kohustusi korralikult täidavad."


Õued tihti täis pargitud


Jäätmekeskus koostab igas uues linnaosas tööd alustades sealse veoskeemi. "Nii et Haaberstis veavad kaks põhiveoautot kogu aeg prügi ja biojäätmete auto hakkab käima kahel päeval nädalas," lausus Mark. "Teistel päevadel töötavad need autod Mustamäel ja Kristiines. Püüame autosid koormata päevade kaupa ühtlaselt ja selle tõttu ei meeldi mõnele võib-olla laupäevane vedu. Suuremate majadega linnaosades töötame ka laupäeviti. Hommikul kella kuuest hakkab vedu pihta ja kestab terve tööpäeva."


Vahel teeb muret, et prügiautod ei pääse alati konteineritele ligi, sest kortermajade hoovides on konteinerite ümbrus tihedalt täis pargitud. Mark ütles, et kõige rohkem on seda ette tulnud Lasnamäel, ja lisas, et kui seistakse konteineri juures, siis teavitatakse sellest mupot.


Eraaedadega on lihtsam. "Kui mahuti asub aias, värav on lahti ning klient on meid sellest teavitanud, siis teevad juhid konteineri tühjaks ka hoovist," mainis Mark. "Iseasi, kui hoovis on kuri koer."


Keskuse juhataja sõnul ei saa kuidagi öelda, et linn oleks jäätmevedu ise korraldama asudes enda kätte monopoli haaranud. "Jäätmeveo korraldamine ongi seaduse järgi omavalitsuse kohustus," tõdes ta. "Aga ka eraettevõtlusel on siin ruumi. Kõikidel vedajatel on võimalik konkureerida hangetel ning üks võib võita ühes ja teine teises linnaosas. Prügivedu ongi igati mõistlik korraldada nii, et ühte tänavat ei koorma iga päev mitme ettevõtte prügiveokid, vaid üks auto veab minema kogu tänava ja piirkonna prügi."

 

Tallinna süsteem levinud kogu Euroopas

 

• Korraldatud jäätmevedu toimib ühel või teisel moel kogu Euroopas, välja arvatud Iirimaal ja Soomes Lapimaal, kus asustus on väga hõre ja vahemaad elamute vahel suured. Helsingis aga kuulub prügifirma suisa linnale ja kõik veost prügi ladustamise või põletamiseni teeb linn ise.


• Kõige levinum süsteem on kuldne kesktee ehk just selline, nagu Tallinnas. Linnaasutus ehk meil jäätmekeskus suunab ja kontrollib eravedajate tegevust. Elanikud sõlmivad prügiveoleppe jäätmekeskusega, mitte igaüks ise firmaga. Prügivedaja ja väiksemad teenused muretseb keskus ise hanke abil.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...