FOTOD JA VIDEO! Terviseradade tegevjuht: majanduse ülesehitamine käib läbi terviseradade

"Tahame kõikidele eestlastele pakkuda kodulähedasi liikumisvõimalusi, et liikumine oleks inimeste jaoks igapäeva loomulik osa. See on ühtlasi kõige parem majandus- ja tervishoiupoliitika. Liikumise tulu versus ravikulud hakkavad Eestis tõusma," ütles Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke.

Pilt: Rene Suurkaev

FOTOD JA VIDEO! Terviseradade tegevjuht: majanduse ülesehitamine käib läbi terviseradade

Jaanika Valk / Video: Dmitri Povilaitis

"Tahame kõikidele eestlastele pakkuda kodulähedasi liikumisvõimalusi, et liikumine oleks inimeste jaoks igapäeva loomulik osa. See on ühtlasi kõige parem majandus- ja tervishoiupoliitika. Liikumise tulu versus ravikulud hakkavad Eestis tõusma," ütles Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke.

Sel suvel tähistavad Eesti Terviserajad 15. tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on pühendunud meeskond rajanud enam kui 1100 kilomeetri jagu terviseradasid Narvast Kuressaareni ja põhjarannikust Haanjani.

"15 aasta jooksul on tehtud palju. Oleme loonud 1100 km hooldatud terviseradasid, kokku 118 terviserada. Meil on 200 liikmeline meeskond, kus on rajameistrid, partnerid, omavalitsuste juhid. Arendame seda infrastruktuuri koos ja oleme selle käigus läbinud miljoneid kilomeetreid," ütles Lõoke.

24images

Terviseradade võrgustik sai alguse suusaliidust

Eesti Terviseradade ühe eestvedaja, Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse sõnul sai Terviseradade võrgustik alguse Suusaliidust. Kui esialgu oli Annuse ülesanne tulevastele suusaradadele mõelda, siis õige pea kasvaks idee suuremaks ning mõeldi radade peale, mida saaks kasutada aastaringselt.

"Terviserajad said asutatud koos Swedbanki ja Eesti Energia juhtidega. See sai alguse suusatamisest, aga kujunes kohe algusest peale aastaringse tasuta liikumise võimaluste loomise ettevõtmiseks ja täna oleme jõudnud siia," ütles Annus.

"See oli suusaliidu initsiatiiv, aga me ei tahtnud ainult suusaradasid kujundada, vaid idee kasvas laiemaks. Mõni võib kõndida, joosta, aga miks mitte ka roomata, peaasi, et inimene liiguks," rääkis Tallinna ülikooli dotsent ja rekreatsiooniõppejõud Kaarel Zilmer, kes oli samuti Terviseradade sihtasutuse alguse juures.

Esimesed rajad tekkisid Piritale ja Nõmmele. "Linna lähedal on vajadus kõige suurem. Nimetan seda Kase tänava sündroomiks. Kui Kase tänava 1 maja värvitakse ära, siis ka Kase 3 maja köögis räägitakse, et peaks ka tegema. Nii see läks. Toomas oli käinud Soomes suusatamas ja ütles, et miks meil Eestis selliseid radasid pole," rääkis Zilmer, et esialgu hakati otsima keskusi, mis oleksid nõus plaanidega kaasa minema.

Zilmeri sõnul leidus algselt ka n-ö Andreseid ja Pearusid, kes ei soovinud ideedega kaasa tulla, kuid tasapisi on tekkinud suur inimeste vägi. "Meil on umbes 200 pealine meeskond, kellega koos võrgustikku üles ehitame ja üleval hoiame," lisas Lõoke.

Eesmärk on saada iga eestlane liikuma

"Kõige võimsam poliitika on liikumispoliitika. Läbi terviseradade käib majanduse ülesehitamine," rääkis Alo Lõoke ja kinnitas, et võrgustik selleks on tegelikult juba valmis.

"Meil on olemas üle Eesti kodulähedased võimalused. Põhirõhk on sellel, et iga inimene liiguks iga päev vähemalt pool tundi. Vahet pole, kas terviserajal, pargis või rannas. Terviseradade rõhk on sellel, et oleks võimalikult palju võimalusi igas vanuses lastele, vanematele, täiskasvanutele ja vanuritele," lisas Lõoke.

Eesmärk on tuua liikumine igapäeva elu loomulikuks osaks. "Oluline on see märkamine, et pargin auto spordiklubi uksest kaugemale, liigun 100 meetrit rohkem ja ei nurise spordiklubi administraatoriga, et miks ma ei saanud ukse ette parkida. See on mõtteviis, mida proovime siseradadega elustiiliks muuta," ütles Lõo.

Hetkel on Eestis ligi 80 siserada. Selle aastal jõutakse aga arvuni 130, sest Swedbanki lisatoel saab 25 lisarada lasteaiad ja 25 siserada luuakse ka koolidesse. "Hetkel puudutab siseradade arv juba 70 000 inimest. Kui seda arvu tõstame, siis järgmisel aastal on juba 100 000 inimest kes siseradu kasutavad," lisas Alo.

Lisa saavad ka suusarajad. "Praegu on käimas kultuuriministeeriumi ja valitsuse toel regionaalse Tervisespordikeskuste meede, mille läbi tekib igasse maakonda üks-kaks sellist keskust, mille juures on kunstlumega rada ja siis ongi iga eestlase 30 kilomeetri läheduses üks rada," rääkis Lõoke.

Liikumine on majanduslik kasu

"Haigekassa eelarve oli eelmisel aastal poolteist miljardit eurot. Sellest terviseennetusele läks 1%. Kui terviseennetusele panustada kaks korda rohkem, siis see on suur võit, sest neid haigusi, mille ravimiseks praegu palju raha läheb, on oluliselt vähem ja kulud on väiksemad," rääkis Eesti Terviserajad SA nõukogu esimees Rait Pallo.

Liikumine peab alguse saama lapsevanematest, aga ka kehalise kasvatuse õpetajatest ja treeneritest.

"Kõige lihtsam on vanematele öelda, et pane youtube kinni ja mine õue, näita eeskuju. Lastel peab olema ka põnev ja täna on plaan, et lisaks tervisekeskuste liikumisradadele oleme koostöös erinevate osapooltega hakanud lastele suunatuid atraktsioone projekteerima," rääkis Pallo.

Plaanis on rajada erinevaid madalseiklusradasid, rattasõidu vigurradasid ja muud põnevat, mis tooks lapsed nutitelefoni juurest päris ellu.

"20 aastat tagasi oli neid vaenlasi youtube ja igasugu muu sotsiaalmeedia näol oluliselt vähem, aga ma arvan, et need vahetuvad, kuid liikumisvajadus jääb," lisas Rait.

Pallo sõnul võib täna kodu valida suvalisse Eestimaa nurka ja leida suurepärased sportimisvõimalused. "Meil on mõtteid, kuidas paremini edasi areneda, aga tuleb eeskuju näidata ja nii saame inimesed liikuma," ütles ta.

Laadimine...Laadimine...