Kaljulaid: Eestil on vaja ühtset e-riigi poliitikat

Täna koos olnud riigikaitse nõukogu keskendus ID-kaardi kriisi õppetundidele ja e-riigi tuleviku küsimustele, president Kersti Kaljulaid toonitas vajadust ühtse e-riigi poliitika järele.

Pilt: Scanpix

Kaljulaid: Eestil on vaja ühtset e-riigi poliitikat

Täna koos olnud riigikaitse nõukogu keskendus ID-kaardi kriisi õppetundidele ja e-riigi tuleviku küsimustele, president Kersti Kaljulaid toonitas vajadust ühtse e-riigi poliitika järele.

Presidendi kutsel kogunenud riigikaitse nõukogu arutas kolmapäeval ID-kaardi kriisi õppetunde ja e-riigi tulevikuga seotud küsimusi, kõne all olid nii tehnoloogilise arenguhüppe vajalikkus kui ka e-riigi eetika- ja turvalisusküsimused, teatas presidendi kantselei. Ühe peamise küsimusena arutati nõukogus ühtse e-riigi poliitika loomise vajalikkust ning seda, kuidas korrastada õigusruumi ja rollijaotust nende küsimuste lahendamisel, vahendas BNS.

"Me oleme uhked oma e-riigi üle, aga on selge, et meie suur sõltuvus e-teenustest muutunud olemuslikult julgeolekuküsimuseks. Siin nõukogus on esindatud kõik riiklikud võimuharud, kes selle küsimusega ühe või teise nurga alt tegelevad," ütles Kaljulaid pärast nõukogu istungit.

President tõi välja, et kui me oleme võtnud suuna ennetavale e-riigile, ei pruugi tänane tehnoloogiline platvorm enam piisav olla. "Kui me tahame, et e-lahendused hakkaks tulevikus tegema ka mõningaid otsuseid meie eest ilma, et selleks tuleks täita järjekordne avaldus, peame e-riigi mootori ka tehnoloogiliselt uuendama," sõnas riigipea.

"Samas tõusevad siis kohe ka eetikaküsimused - mida riik ja e-riik ise teeb? Kui palju infosüsteemid tohivad meie eest otsustada, kui palju nad tohivad meist teada? Meil on vaja selles osas kokkulepet, raamistikku," ütles riigipea.

E-riigi turvalisusest rääkides tõi Kaljulaid välja nõukogus arutatud olulise võimelünga. ""Meil napib spetsialiste, kes turvalahendusi, sh krüptograafiat mõistaks ja looks. Meil napib ka inimesi, kes nende tegevust kontrolliks ja auditeeriks," ütles riigipea, kuid tunnustas seejuures valitsust, kes järgmise nelja aasta riigieelarve strateegias on tõstnud selle võimekuse arendamise oluliseks prioriteediks.

Lisaks arutati nõukogu istungil ka nädalavahetusel Süürias toimunud sündmusi ning viimaseid arenguid selles piirkonnas. "On selge, et keemiarelva kasutamine on see piir, mida me tolereerida ei saa. Läänemaailm ei saanud jääda vaikivaks kõrvaltvaatajaks ja lihtsalt suurte sõnade tegemine ja taunimine midagi ei muuda," ütles Kaljulaid.

Riigikaitse nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. Eelmine nõukogu istung toimus novembris, mil keskenduti ID-kaardi kriisiga seonduvatele küsimustele.

Laadimine...Laadimine...