LUUBI ALL: kriis tuleb varem või hiljem, tark valmistub

"Eesti on uuringute põhjal üks turvalisemaid riike maailmas aga me ei ole ikkagi sada protsenti kindlustatud selle eest, et meid see elektrikatkestuse ei või tabada," nentis  Päästeameti ennetusosakonna juht Viktor Saaremets. "Juba selle teadvustamine on esimene samm edasi."

Pilt: Kaader videost
Video Eesti

LUUBI ALL: kriis tuleb varem või hiljem, tark valmistub (1)

"Eesti on uuringute põhjal üks turvalisemaid riike maailmas aga me ei ole ikkagi sada protsenti kindlustatud selle eest, et meid see elektrikatkestuse ei või tabada," nentis  Päästeameti ennetusosakonna juht Viktor Saaremets. "Juba selle teadvustamine on esimene samm edasi."

Pealinna vestlusringis on seekord luubi all kriisiks ettevalmistumine. Stuudios on Päästeameti ennetusosakonna juht Viktor Saaremets ja aktiivne linnakodanik ning mitmete korteriühistute esinaine Lea Nõuakas.

Päästeameti üllitis "Ole valmis" hakkab sel nädalal ilmuma kõikide inimeste postkastidesse. Kui lühidalt öelda Viktor, siis mida see trükis endast kujutab ja kellele täpselt ta siis suunatud on?

Saaremets: Tegemist on sisuliselt 39 leheküljelise tarkuseteraga. Aasta tagasi ilmus ka riigi poolt käitumisjuhis kriisiolukordades, mis on palju paksem kogumik. See käesolev trükis on kontsentreeritud kujul. Me oleme teinud teksti võimalikult suureks, et kõik lugeda näeksid ja sellise olulisema informatsiooni saab siit sellest trükisest kätte. Alates käitumisjuhistest, millised hädad, kriisid meid üldse tabada võivad, kuni selleni välja, kuidas kutsuda abi ja millised varud võiksid igal inimesel siis kodus olla.

Kui nüüd natukene sirvida, siis siin on tõesti välja toodud situatsioonid, kui sul ei ole elektrit, kui sul puudub küte, kui sul vesi ja kanalisatsioon ei tööta. Soovitatakse, et juhul kui vett ei ole, siis on näiteks vetsupotil loputuskast, kust võiks joogivett saada. Aga missugune see kriis peaks tõesti olema, et inimene hakkaks seal tõepoolest joogivett võtma?

Saaremets: Täna on hea päev sellest rääkida, täna möödub viiskümmend üks aastat novembritormist aastal 1969, mis kogu Euroopas väga palju pahandust tegi, sellest on mängufilme tehtud ja ka Eestis tegelikult tõi see endaga kaasa ühe väga tõsise üleujutuse. Tormi-iilid puusid kuni 48 meetrit sekundis.

2005. aasta üleujutus, mis on meil veel siiamaani meeles. Eelmise aasta kagutorm ja nii edasi - selliseid tavapärasest erinevaid kriise on meid ikka tabanud. Mis meid eristab selle 51 aasta taguse ajaga, on see, et 51 aastat tagasi ilmselt elektrikatkestus oli üsna normaalne nähtus ja see, kui elekter läks nädalaks-paariks ära, ei tekitanud mingisugust hämmingut. Sest ega see elekter meile peale valguse, võib-olla külmkapi ja mustvalge televiisori mingit muud rõõmu eriti ei pakkunud. Täna on elekter omandanud hoopis teistsuguse tähenduse. Sisuliselt kogu meie elu käib elektri peal. Elekter annab meile sooja, teeb meile süüa. Mõnel juhul isegi saame vett tänu sellele, et elekter on. Selleks, et poest osta oma igapäevaseid tarbekaupu, saada tanklast kütust kätte - kõige jaoks on täna vaja elektrit.

Meie tänane elu sõltub hästi palju mugavusteenustest. Ja kui need ühel hetkel katkevad, siis me jõuamegi lõpuks sinna, et kuidas see vesi meieni jõuab. Kortermajas on see üks küsimusi, mida me oleme kogu aeg ka nende kampaaniate raames kuulnud, et kuhu ma panen siis need 21 liitrit vett korteris? Mina mäletan oma lapsepõlvest, et kui ilmaennustus lubas tormi, siis ema tõusis püsti ja läks lasi köögis kõik nõud vett täis.

Kui sul kortermajas tõesti seda paari sada liitrit vett kuhugi panna ei ole, siis lasegi nõud vett täis sellel hetkel, kui ilmaennustus ütleb, et vot nüüd võib elektrikatkestus tulla.

Aga Lea, kas teie mäletate Tallinnas mingisugust sellist elektrikatkestust, mis oleks kestnud kas päeva või paar või rohkemgi?

Nõuakas: Ausalt öeldes ei mäleta, et meil oleks olnud kunagi niimoodi elektrikatkestus Tallinnas.

Võib-olla selle pärast ongi tallinlased ühe uuringu järgi kõige vähem kriisideks ette valmistunud.

Saaremets: Põhja-Eesti elanikud on kõige vähem kriisideks valmis. Siin võib-olla jah, see tase on ka natuke teistsugune, et elektrikatkestus ongi harv nähtus. Küll aga Tallinnas me ju mäletame, et meil siin üks potentsiaalne kriis oli alles mõned aastad tagasi. Kui me räägime sellest reovee kollektorist mis, ähvardas kokku variseda ja mis oleks tegelikult toonud meile päris suure probleemi, ühel hetkel ei oleks meil olnud kanalisatsiooni ja seejärel ka vett.

Aga kujutame ette, et Tallinnas võiks midagi sellist juhtuda, et on mitu päeva elekter ära- kas kas siinsed korteriühistud on mõelnud sellele? On varunud endale generaatoreid või asju?

Nõuakas: Ei korteriühistud ei ole varunud generaatoreid ja kui need ka varuda, siis kus neid hoida? Korteriühistus ei ole selliseid ruume.

Saaremets: Eesti on uuringute põhjal üks turvalisemaid riike maailmas aga me ei ole ikkagi sada protsenti kindlustatud selle eest, et meid see elektrikatkestuse ei või tabada. Juba selle teadvustamine on esimene samm edasi. Ja sealt edasi kortermajas tasub kindlasti mõtlema hakata, et mis me siis teeme, kui pole elektrit, pole vett, et pole kanalisatsiooni, sest kui kui kortermajas näiteks vesi ja kanalisatsioon ära kaob, siis kui maja elanikud ei käitu ühtsete arusaamade järgi, võib alumise korruse elanikel ühel hetkel hakata kanalisatsioon tagurpidi käima.

Need on need asjad, mida tasub majan siseselt omavahel läbi rääkida ja kokku leppida ja mõelda.

Samas, ega häda ei küsi ju, hädal peab ikka iga inimene käima, olenemata sellest, kas on kriisiaeg või mitte. Mis siis teha sel puhul korteriühistus, ja ma ei kujuta ette.

Nõuakas: Ongi tõesti suur probleem. Kanalisatsioon peab toimima ja kui ta tõesti ei toimi, siis ongi esimese korrusel uputus. See on suur probleem.

Saaremets: Kõige hullem asi, mida me teha saame kanalisatsiooni katkestuse korral, on see, et käia ja elada samasugust elu edasi nagu siiamaani. Tulöeb leida alternatiivlahendused - kas inimesed saavad käia näiteks kuskil lähedal asuvas ühiskasutatavad hoones oma asja tegemas või siis kilekotid on selle jaoks. See on igal juhul parem variant, kui alumisi naabreid üle uputada.

Kas siis korteriühistutel on mingisugunegi ettekujutus, mida selliste suurte kriiside puhul teha?

Nõuakas: Ausalt öeldes ei ole meil selliste teavet. See raamat on alles tulnud ja ei ole veel väga paljudes korteriühistutes saanud teha koosolekuid. Ja ka rahvas ei tule üldkoosolekule, kui näiteks on vaja sedasama seda raamatut meil rahvaga läbi arutada.

No see on ju selge, nad on harjunud mugavustega. Nad ei kujuta ette, mis peaks juhtuma, et Tallinnas kanalisatsioon ja vesi ja elekter ära kaob.

Saaremets: Mida päev edasi me elame ja mida kauem me elame õndsas turvalisuses, seda suuremalt see kriis meid ühel hetkel tabab. Elektri kadumine ei ole tänapäeval ju midagi ekstraordinaarset, see võib juhtuda ja kindlasti ka Tallinnas, kuigi tõenäoliselt siin nneid tagavaravariante ja lisaühendusi on rohkem kui näiteks Saaremaal.

Aga see ei tähenda, et seda kunagi ei või juhtuda. Teadlased on öelnud ka seda, et meie kliima muutub ja sellega tuleb lihtsalt arvestada.

Aga vaatame korra veel siia raamatusse. Mida näiteks teha, kui kui sidevahendid ei tööta?

Saaremets: Üks asi on see, kui side täitsa ära kaob - näiteks operaatori mast voolu tõttu lakkab töötamast. Üks nippe, mille siit raamatust ka üles leiab ja mida kõik inimesed ei tea - kuidas helistada hädaabinumbrile, kui levi ei ole? Tegelikult tuleks SIM-kaart välja võtta telefonist või siis uuematele nutitelefonidele teha restarti ja jätta PIN koodi sisestamata. Siis see telefon hakkab otsima kõige lähemal asuvat operaatorit ja ei ole vahet, kelle klient sina oled. Hädaabinumbrile saab helistada igal juhul.

Iga inimese jaoks on kindlasti oluline informatsioon - sõltumata kriisiolukorrast, iga inimene tahab teada, mis toimub, kaua see kestab ja millal ma saan tavalise elu juurde naasta. Kui elekter ära läheb, siis ei tööta ka televiisor, ei tööta ka raadio. Üks asi, mida peaks tegema, on tagada endale võimalus informatsiooni kuulata. Väga paljudel on autod aga selle pealegi ei tulda, et minna autoraadiot kuulama.

Tegelikult ka seesama voldik ärgitab lihtsalt inimesi rohkem kaasa mõtlema.

Me oleme aastaid teinud uuringuid ja üks põhiline asi, mis välja tuleb, on see, et inimesed arvavad, et vahet ei ole, kui suur kriis on - abi jõuab alati sama kiiresti kui kogu aeg. See on täielik väärarusaam. Riigi ressurss ei ole kindlasti lõputu ja mida suurem kriis, seda aeglasemalt jõuab inimeseni abi. Seda parem on, kui ta saab iseseisvalt mõne aja hakkama.

Üks nõuanne, mida ma märkasin, oli see, et et eriti korteriühistutes peaks jälgima seda, kes inimestest vajavad abi. Et sellest ülevaade oleks. Minu hinnangul on seda väga raske tagada kui näiteks suures tornelamus ma ei tea isegi oma sama korruse naabreid.

Nõuakas: Tegelikult korteriühistus on olemas register. Selle registri nimekirja järgi võib vaadata, kus on vanurid, lihtsalt nende käest minna ja tunda huvi. Vanurid on tihti täitsa infosulus.

Mul on juhus olnud, kus inimene ei tulnud koosolekule ja me peale koosolekut läksime ja koputasime tema uksele. Kuulsime ainult, et inimene oigas ja kutsusime päästeameti välja - inimene oli insuldis.

Korteriühistu juhatusel on juurdepääs kogu nimekirjale ja sealt siis vaadata järgi. Või siis ka ssotsiaalametist küsida, kes vajavad abi, see nimekiri on ka sotsiaalametil olemas.

Saaremets: See on tõsine probleem, et inimeste üksteisega suhtlemine ja oma naabritega läbikäimine on üsna kehval järjel. See ei puuduta ainult kortermaju, täpselt samamoodi eramajas inimesed elavad maja kõrvuti ei suhtle üksteisega absoluutselt.
Kriisiks valmistudes saaks naabrite ühise jõupingutuse tulemusena palju paremini asju ära teha. Lepid naabriga kokku, et minu poolt on kartulid, sinu poolt porgandid. Ag ka see koroona näitas kevadel, et inimesed on üksi, üksindus on väga tõsine probleem, see mõjub vaimsele tervisele ja kõigele muule.

Me võiksime üksteise vastu rohkem huvi tunda, teineteist aidata, suhelda ja ma usun, et siis on meil siin kõigil palju turvalisem ja mõnusam ja mugavam elada.

Kuidas see vanasõna ütles - kui sa tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Et kui, kui sa tahad rahulikult elada, siis valmistub kriisiks?

Saaremets: Meie üleskutse on vist pigem see, et et nüüd, kui me oleme kogu selle mugavuste paketiga, mida meie tänapäeva tehnoloogia elu meile pakub, ära harjunud, siis miks me peaksime laskma ühel kriisil või elektrikatkestusel seda muuta?

Kasutame seda ära! Selle asemel, et istuda pimedas toas ja süüa näiteks kuiva riisi ja kiruda kõiki teisi maailma hädades, võiks seda aega kasutada näiteks selleks, et veeta lõbusalt aega perega lauamänge mängides küünlavalgel või taskulambi valgel.

Me võiksime nagu mõelda selle peale, et kui midagi sellist peaks juhtuma, siis meie heaolu ei katkeks ja me teeme selle asemel hoopis midagi kasulikku või midagi lõbusat.

Ka kõige lihtsam linnakodanike saab aru, et kriisiks valmistumiseks peab endale varusid varuma. Kui palju teil isiklikult kodus varusid on ja kui kaua sellega vastu peaks?

Nõuakas: No ma arvan, et kuu aega on. Ei ole mõtet ju endale kuhjata kappi kuivaineeid ja pärast visata need lihtsalt biojäätmetesse või siis vanurid lähevad ja söödavad lihtsalt linde. On mingi mõistlikkuse piir.

Saaremets: Me tegelikult räägime sellest, et nädal täitsa piisab. Seitse päeva võiks inimene iseseisvalt hakkama saada. Kindlasti me ei kutsu üles inimesi ostma omale varusid kuskile kasti ja siis seda nurga taha ära peitma: Meie tavapärased köögikapid võiksid sisaldada mingisuguseid asju, mis aja jooksul uuenevad.

Minul isiklikult on alati mingisugused konservid, tomatipastad, oad - asjad, mida ma ise söön.

Kuidas teha niimoodi, et Põhja-Eesti inimesed, Tallinna inimesed ka oleksid paremini kriisiks valmis?

Saaremets: Kriisiks on kõige paremini valmis lääne ja lõuna, kus 2005. üleujutuse ja eelmise aasta kogu Kagu-Eesti tormi mälestus on veel värske. Kõige paremini õpetabki kriis, aga seda me ju ei taha, et kriis meid siin õpetama tuleks.

Eks see trükis on üks sissejuhatav meede - see jõuab iga Eesti inimese postkasti ja palun ärge visake seda ära, vaid sirvige koos oma lähedastega läbi ja mõelge, mida teie saaksite teha.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...