Raekoja plats sai esimese kivisillutise 14. sajandi algul

"Kui müür oli linnal ümber ja esimesed majad püsti pandud, leiti aega tänavaid korrastada. Pinnasteede augud täideti kiviprahiga, mis näiteks hoonete ehitamisel üle jäi. Hiljem hakati tänavaid palkidega sillutama," ütles Tallinna Linnamuuseumi külastusjuht Peeter Talvar.

Pilt: Mats Õun
Ajalugu Video

Raekoja plats sai esimese kivisillutise 14. sajandi algul

Pealinn

"Kui müür oli linnal ümber ja esimesed majad püsti pandud, leiti aega tänavaid korrastada. Pinnasteede augud täideti kiviprahiga, mis näiteks hoonete ehitamisel üle jäi. Hiljem hakati tänavaid palkidega sillutama," ütles Tallinna Linnamuuseumi külastusjuht Peeter Talvar.

Tallinn on oma planeeringult väga ebatüüpiline linn. "Kui teised sarnased linnad nagu Tartu, Lübeck ja Gdansk on korrapärased ning kergesti leitava keskpunktiga, siis Tallinn on selle poolest ebakorrapärane," selgitas Talvar, et see tuleneb puhtalt looduslikest oludest, mis Tallinna geograafilise kohaga seotud. "Tallinnat laiendati ja ehitati suuremaks läbi 13. sajandi. Alguses oli asustusala Niguliste kiriku ümbruses, sealt laienes linn põhja poole." 

Linnamüüri ehitamise korralduse andis Taani leskkuninganna Margarete Sambiria. "Esialgu oli müür suhteliselt madal, kuskil 5-6 meetrit, kuid seda ehitati pidevalt kõrgemaks kuni 16. sajandi alguseni," rääkis Talvar. "Kui müür oli linnal ümber ja esimesed majad püsti pandud, leiti aega tänavaid korrastada. Pinnasteede augud täideti kiviprahiga, mis näiteks hoonete ehitamisel üle jäi. Hiljem hakati tänavaid palkidega sillutama," lisas Talvar, et ka Raekoja plats oli pikalt sillutamata - esimene kivisillutis tehti sinna 14. sajandi I poolel.

"Esimesed hooned Tallinnas olid kerged puithooned, hiljem ehitati sõrestikkonstruktsioonis hooneid, mis on Põhja-Saksa või Taani aladele tüüpilised. Kõige varem 13. sajandi keskpaigas hakati ehitama ka kivihooneid," ütles Talvar, et leidus ka eestipäraseid rehehooneid näiteks Toompea nõlva kõige madalamas vesises osas. "Hoonekompleksi ümber oli rajatud 4 meetri laiune ja 1,5 meetri sügavune kraav, mis oli põhjast kaetud okstega ja mõlemalt küljelt ümbritsetud vitsaiaga."

Muuseumis on näha hulgaliselt erinevaid esemeid erinevatest kaevamistest: taanlaste-sakslaste kaasa võetud kerapotte, uhkete kannude kilde Põhja-Saksamaalt ja kolmjalgpotte. Leitud on ka näiteks klaaspeekrite kilde ja terve kaupmehe kaalukomplekt. "Puust ja riidest esemeid on Tallinnast leitud üsna vähe, aga rikkalikult on esindatud erinevad nahast esemed," selgitas Talvar.

Muuseumis on väljas liiliamustriga mõõgatupp, kuus erinevat noatuppe, unikaalne kirvetupp ja üks peaaegu terve nöörsaabas. "Liiliaornament, mis mitmetel leitud nahkesemetel on peale pressitud, näitab, et tolleaegses Euroopas levinud kultuur oli üsna universaalne, sest sarnase liiliamustriga nahkesemeid võib leida ka Londonist Thamesi äärest."

Lõpetuseks ütles Tallinna Linnaarhiivi arhivaar Paul Johansen, et vanalinn kerkib meie ette alles 14. sajandil ja siis korraga otsekui maa alt. "Kuidas toimus linna asutamine, tema tegelik rajamine ja järkjärguline laienemine, see on teadmata…"

Laadimine...Laadimine...