Riigikogu võttis muutmata kujul vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse

Tänase täiskogu istungi algul oli elav arutelu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelude protseduuri ja sellest koostatud  protokolli sisu üle, millele juhtisid tähelepanu opositsioonisaadikud. Põhiseaduskomisjon otsustas häälteenamusega seadus muutmata kujul vastu võtta.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Riigikogu võttis muutmata kujul vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse

Toimetaja: Sandra Lepik

Tänase täiskogu istungi algul oli elav arutelu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelude protseduuri ja sellest koostatud  protokolli sisu üle, millele juhtisid tähelepanu opositsioonisaadikud. Põhiseaduskomisjon otsustas häälteenamusega seadus muutmata kujul vastu võtta.

Riigikogu võttis muutmata kujul vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Otsus langetati 52 poolt ja 43 vastuhäälega. 

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 UA) antakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi. Eelkõige seisneb see vabaduses otsustada, kas koguda pensioniraha teises sambas või mitte. Samuti antakse inimestele lisavõimalusi pensioniraha investeerimisel ja kasutamisel pensioniikka jõudes ning enne seda. Seadus näeb ette reformi rakendumise valdavas osas 2021. aasta 1. jaanuaril.

President põhjendas seaduse välja kuulutamata jätmist, kuna see ei ole vastavuses põhiseadusega. 

Seadus näeb ette reformi rakendumist 2021. aastal

Riigikogu istungil andis ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud aruteludest komisjoni liige Siim Kiisler. Komisjoni istungitel käsitleti presidendi esitatud seisukohti ja sellele antud vastuväiteid. Tänase täiskogu istungi algul oli elav arutelu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelude protseduuri ja sellest koostatud  protokolli sisu üle, millele juhtisid tähelepanu opositsioonisaadikud. Põhiseaduskomisjon otsustas häälteenamusega seadus muutmata kujul vastu võtta.

Samale seisukohale jõudis rahanduskomisjon, kus samuti võeti häälteenamusega vastu otsus seadus muutmata kujul vastu võtta. Rahanduskomisjonis toimunud arutelu kohta andis selgitusi komisjoni esimees Aivar Kokk, kelle sõnul ei näinud komisjoni enamus seaduses presidendi poolt väljatoodud sätetes riiveid. Leiti, et kavandatava seadusemuudatusega ei ole põhiseadusest tulenevaid põhiõigusi ebaseaduslikult riivatud. 

Opositsioonisaadikud tõid välja komisjonides toimunud seaduse sisulise käsitluse puudumise ja protseduurilised rikkumised, mistõttu tuleks seadust uuesti arutada. Koalitsioonisaadikud olid aga kindlal seisukohal, et reformiga tuleb edasi minna ja seadus muutmata kujul vastu võtta.

Helir-Valdor Seeder: pensionireform jääb presidendi otsustada

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul näitab tänane hääletus, et koalitsioon püsib pensionireformi küsimuses ühtsena.

"Mul on hea meel, et meie partnerid toetavad Vabariigi valitsuse ja Isamaa poolt algatatud pensionireformi, mis annab inimestele senisest suurema vabaduse ja õiguse enda vanaduspõlve kindlustamisel. Senine praktika näitab, et meie pensionisüsteem vajab reformi, mis tagaks pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse. Meie eesmärk on anda igale Eesti inimesele vabadus otsustada, kas investeerida iseseisvalt, lahkuda või liituda teise pensionisambaga," ütles Seeder.

Seederi sõnul jääb nüüd president Kaljulaidi otsustada, kas arvestada Riigikogu otsusega või vaidlustada seadus Riigikohtus. "Riigikogu liikmed kaalusid presidendi ettepanekuid, kuid otsustasid seaduse vastu võtta muutmata kujul. Nüüd on presidendi valik, kas arvestada rahva poolt valitud saadikute otsusega või lükata seaduse jõustumine kohtuvaidluse abil määramata tulevikku," ütles Seeder.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga(144 SE) täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.

Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.

Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on Keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid Keskkonnainspektsioonil puudub hetkel võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruaril 2018. aastal. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata siit

Laadimine...Laadimine...