RIKKALT ROHKEM: Liiklusrikkumiste trahvid võivad hakata sõltuma sissetulekust

"Tahame vähendada neid raskeid liiklusõnnetusi, mis on tingitud kõrgest alkoholijoobest ja väga suurest kiiruse ületamisest," selgitas peaminister Jüri Ratas, miks valitsus soovib liiklusrikkumiste trahvid siduda sissetulekuga. Sissetulekupõhiseks muutuks näiteks 0,5-1,49 promillise joobega sõit, sõiduki kohustusliku peatamise eiramine juhi poolt, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja liiklusõnnetuses kannatada saanud abitu inimese aitamata jätmine ja ka see, kui inimene tarvitab alkoholi vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist.

Pilt: Scanpix

RIKKALT ROHKEM: Liiklusrikkumiste trahvid võivad hakata sõltuma sissetulekust

Triin Oja/ BNS/ Video: Dmitri Povilaitis

"Tahame vähendada neid raskeid liiklusõnnetusi, mis on tingitud kõrgest alkoholijoobest ja väga suurest kiiruse ületamisest," selgitas peaminister Jüri Ratas, miks valitsus soovib liiklusrikkumiste trahvid siduda sissetulekuga. Sissetulekupõhiseks muutuks näiteks 0,5-1,49 promillise joobega sõit, sõiduki kohustusliku peatamise eiramine juhi poolt, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja liiklusõnnetuses kannatada saanud abitu inimese aitamata jätmine ja ka see, kui inimene tarvitab alkoholi vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist.

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega seotakse ohtlikumate liiklusväärtegude korral rahatrahv süüdlase sissetulekuga, vähendatakse kiirmenetluses kohaldatavat karistust ja võimaldatakse väärteokaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastamist.

Ratase sõnul on selline trahvisüsteem välismaal vähendanud kiiruseületamisi ja purjus peaga auto juhtimist.

"Kui me vaatame viimastel päevadel väga kurbi näiteid, mis on Eestis juhtunud ja mis on otseses sõltuvuses alkoholitarbimisest, siis on neid juhtumeid, kus alkoholitarbija istub sõidukirooli ja see lõppeb kurvalt inimeste hukkumisega," nentis Ratas.

Küsimusele, kuidas sissetulekuid kontrollitakse, teades, et osad inimesed püüavad neid erinevatel põhjustel varjata, vastas Ratas, et ta usaldab justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ja maksu- ja tolliameti vahelist koostööd, et sellised juhtumid nähakse läbi.

Kiirmenetlus vähendaks trahvi

Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et mitme väärteo puhul tahab riik rakendada meetmeid, mis kiirendaksid asjaajamist. "Kui isik, kes on väärteo sooritanud on nõus kiirmenetlusega ja on nõus kiirelt maksma ka trahvi - 15 päeva jooksul, siis on selle motivaatoriks trahvi vähendamine 30 protsendi võrra.

Üldine suund on Reinsalu sõnul dekriminaliseerimine ning oluline on pigem reageering, mitte karistus. Siiski ei tähenda see tema kinnitusel, et karmimatesse rikkumistesse suhtutakse leebemalt. "On olemas ka kõrgohtlikud juhtumid, mis ei kujuta endast küll kuritegu, kuid mille puhul seome trahvi isikliku sissetulekuga," märkis ta.

Reinsalu sõnul muutuvad sissetulekupõhiseks näiteks 0,5-1,49 promillise joobega sõit ning mitmed ja ka muud liiklusohtlikud käitumisviisid. "Sinna nimekirja kuuluvad ka sõiduki kohustusliku peatamise eiramine juhi poolt, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja liiklusõnnetuses kannatada saanud abitu inimese aitamata jätmine ja ka see, kui inimene tarvitab alkoholi vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist," loetles ta.

Lisaks sätestatakse eelnõuga võimalus kohaldada teatud valdkondades, eeskätt finantssektori ja andmekaitse rikkumiste eest senisest oluliselt kõrgema ülemmääraga rahatrahve, et täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid, vahendas BNS.

Trahvisüsteem sarnaneb kriminaalkaristustele

Eelnõu seob üldohtlikumad väärteokoosseisud süüdlase sissetulekuga sarnaselt rahalisele kriminaalkaristusele. Nendeks koosseisudeks on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine; joobes juhtimine inimese poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,5-1,49 milligrammi; alkoholi- või narkojoobes liiklusõnnetuses osalemine; kiiruse ületamine rohkem kui 41 kilomeetrit tunnis; kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisus oleva inimese abita jätmine."Kuigi üldine suund on dekriminaliseerimine ning oluline on pigem reageerimine kui karistamine on olemas ka teatud kõrgohtlikud juhtumid. Kõrgohtlike juhtumite hulka kuulub ka kui inimene tarvitab alkoholi vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist," märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Eelnõu kohaselt ei ole enam väärteona karistatav elamu või korteri tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmine, piletita sõit õhusõidukis ja taksosõidu eest tasumata jätmine. Lisaks võrdsustatakse rahatrahv piletita sõidu eest mere- ja siseveetranspordi liinilaeval rahatrahviga piletita sõidu eest bussis, trammis, trollis või rongis. Kuna tegemist on vähese ohtlikkusega väärteoga, saab selle eest tulevikus rakendada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi.

Seni kehtib Eestis fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga. Eelnõuga sätestatakse sissetulekupõhine rahatrahv raskemate liiklusrikkumiste eest, kuid seadusandja võib tulevikus otsustada sissetulekupõhise rahatrahvi kasuks ka teistes valdkondades, kus trahviühikutel põhinev karistus võib osutuda ebapiisavaks, näiteks finantsvaldkond.

Lisaks näeb eelnõu ette, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse kolmandiku võrra. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on see, et inimene loobub vabatahtlikult võimalusest esitada vastulause ja tasub rahatrahvi 15 päeva jooksul. Nõudes aga üldmenetlust, käivitab maksetähtaja väärteomenetluse otsuse koostamine ja see toimub alles 30 päeva pärast väärteoprotokolli koostamist. Selleks, et motiveerida inimesi kasutama kiirmenetlust, näeb eelnõu ette, et riik vähendab kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi kolmandiku võrra. Sarnast lahendust kasutatakse ka kriminaalasjade lühimenetluse korral. "See toetab kiiret asjaajamist, mis hoiab ressursse kokku," ütles Reinsalu.

Võib ka lubadest ilma jääda

Eelnõu kohaselt on liiklusrikkujaid võimalik karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele üheaastane katseaeg, mille jooksul on tal võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele. Kui ta paneb katseajal siiski toime uue samalaadse väärteo, pööratakse tema varasem karistus täitmisele ja sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.

Eelnõuga pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Eelnõuga pikendatakse trahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani ning soositakse senisest enam rahatrahvi tasumist ositi.

Valitsuskabinetis arutatud ettepaneku osas, mis võimaldaks vähem ohtlike väärtegude eest kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, valmistas kokkuleppe kohaselt eelnõu ette siseministeerium.

Laadimine...Laadimine...