Roosikrantsi ja Pärnu maantee ristmiku lähistelt on leitud ligi 1000 kildu keraamikat

"2016. aastal leiti Roosikrantsi ja Pärnu maantee ristmiku lähistelt mitmeid põnevaid asju. Sinna taheti ehitada büroohooneid ning Muinsuskaitse kaitsealana tehti seal väljakaevamisi," rääkis Tallinna Linnamuuseumi külastusjuht Peeter Talvar, et hoonepõhju sealt küll ei leitud, vaid ligi 1000 kildu keraamikat, mis pärinesid muinasaja lõpust.

Pilt: Mats Õun
Ajalugu Video

Roosikrantsi ja Pärnu maantee ristmiku lähistelt on leitud ligi 1000 kildu keraamikat

Pealinn

"2016. aastal leiti Roosikrantsi ja Pärnu maantee ristmiku lähistelt mitmeid põnevaid asju. Sinna taheti ehitada büroohooneid ning Muinsuskaitse kaitsealana tehti seal väljakaevamisi," rääkis Tallinna Linnamuuseumi külastusjuht Peeter Talvar, et hoonepõhju sealt küll ei leitud, vaid ligi 1000 kildu keraamikat, mis pärinesid muinasaja lõpust.

"Pronksiaeg oli selline periood, kui küttimise ja koriluse kõrvale tuli juba põlluharimine, ja kuna Tallinnas pole eriti head põlluharimise maad, oli tollal keskus Irus, kus oli viljakat mulda," lisas Talvar, et 11. sajandil oli aga Irus suur põleng ning asustus siirdus praeguse Tõnismäe kohale. 

"2016. aastal leiti Roosikrantsi ja Pärnu maantee ristmiku lähistelt mitmeid põnevaid asju. Sinna taheti ehitada büroohooneid ning muinsuskaitse kaitsealana tehti seal väljakaevamisi," rääkis Talvar, et hoonepõhju sealt küll ei leitud, vaid ligi 1000 kildu keraamikat, mis pärinesid muinasaja lõpust, 12.-13. sajandi vahetusest. "Leiti ka madalate, 40 cm sügavuste kraavide süsteem. Arvatakse, et need võisid märkida kinnistute piire."

1996. aastal leiti Roosikrantsi tänavalt jupike muinasaegsest pinnasteest, kus liiva sisse on vankrirattad vajutanud sügavad rööpad. "Tee siht on Toompea peale, seega oli tegemist teega linna," kinnitas Talvar. 

Teooriaid, kuidas Tallinn alguse sai, on mitmeid. "Tallinna Linnaarhiivi arhivaar enne II maailmasõda, Paul Johansen, pakkus välja, et enne Taani kuninga Valdemar II vallutust võis Tallinnas olla kolm asustuspesa: Toompea, Sulevimäel venelaste kaubahoov ja Skandinaavia kaubahoov Oleviste kiriku koha peal. Kahe viimase jaoks arheoloogilist tõestust pole kahjuks leitud," ütles Talvar.

"Arheoloog Marika Mägi on pakkunud välja teooria, et keskaegne linn rajati muinasaegsele asustusele võimalikult lähedale või selle peale ning et asula võis olla Toompea kagunõlval. Sellele on leitud ka arheoloogilisi kinnitusi. Mägi paigutab Tallinna linnuse samuti Tõnismäele, kuid selle osas on võimatu tõestusmaterjali leida, kuna 17. sajandil kaevati Tõnismäge 8-10 meetrit madalamaks. Toompeal võis Mägi sõnul olla eestlaste kultuspaik."

1219. aasta 13. juunil saabus Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. "15. juunil algas lahing, mis populaarseima arvamuse järgi toimus Vana turu koha peal, sest Läti Henriku kroonika järgi ründasid eestlased taanlasi viiest küljest ning Vanale turule suubub viis tänavat," lisas Talvar, et lahing lõppes taanlaste võiduga ning sellega algas Põhja-Eestis Taani aeg, mis kestis kuni aastani 1346, mil Valdemar IV müüs Põhja-Eesti ja Järvamaa Saksa ordule.

Laadimine...Laadimine...