FOTOD JA VIDEO! Siseministeerium ja politsei kaaluvad relvalubade saamise tingimuste karmistamist

Esmaspäeval siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil kinnitas siseminister Mart Helme, et juhtunust on tehtud esmased järeldused ning tulevikus sarnaste tragöödiate vältimiseks tuleb astuda vähemalt kaks sammu.

Pilt: Mats Õun

FOTOD JA VIDEO! Siseministeerium ja politsei kaaluvad relvalubade saamise tingimuste karmistamist (1)

Erki Varma / Video: Dmitri Povilaitis

Lihula traagiliste sündmuste valguses kaaluvad siseministeerium ja politsei relvaloa andmise tingimuste muutmist, et vältida relva sattumist potentsiaalselt ohtlike inimeste kätte. Esmaspäeval siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil kinnitas siseminister Mart Helme, et juhtunust on tehtud esmased järeldused ning tulevikus sarnaste tragöödiate vältimiseks tuleb astuda vähemalt kaks sammu.

"Esimene on, et me peame andma pikema nimekirja tingimustest, mille puhul relvaloa andmine on täiesti välistatud," ütles Helme. Kõige suurem lünk praegu on tema hinnangul see, et kantud karistus loetakse kustunuks ning see annab ka seaduse vastu eksinud inimestele võimaluse relvaloa uuesti taotlemiseks.

28images

"Teiseks tuleb üle vaadata regulatsioonid, mille põhjal on tänasel päeval õigus relvaloa väljastamisest keelduda," leidis Helme. "Kui on olemas informatsioon, et inimene on alkoholi või narkootikumide regulaarne tarbija, tal on psüühikahäired või on teada muud asjaolud."

Kolmas lünk on Helme sõnul seotud vaimse tervisega. Praegune psühhiaatriline ekspertiis on tema hinnangul sisuliselt formaalne ning lisaks kõigele on praegu relvaloa taotlejal võimalik ise valida psühhiaater. Edaspidi peaks relvaloa taotleja kindla psühhiaatri juurde saatma perearst.

Kommusaar: varasemate kuritegude olemasolul loa saamine välistatud

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar kinnitas, et olukorra parandamiseks kaalutakse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kehtestamist.

Kommusaare sõnul peaksid relvaloa andmist välistavate tingimuste sekka kuuluma näiteks elu- või tervise vastu sooritatud kuritegude, samuti relva ja laskemoonaga seotud kuritegude ning riiki õõnestavate tegude ja terrorikurtegude eest mõistetud karistus. "Kui siin näiteks noored ja vihased mehed satuvad vahel kaklusesse avalikus ruumis, siis ka nende puhul oleks tulevikus välistatud relvaloa saamine," tõi Kommusaar näite.

Politseil on Kommusaare sõnul ka täna õigus keelduda relvaloa väljastamisest isikutele, kes oma käitumisega pikema aja vältel näitavad, et nad on ühiskonnas turvatunnet ohustavad. "Satuvad alkoholijoobes näiteks pidevalt kainestusmajja, kodus on lähisuhtevägivalla juhtutmid või muud sarnased olukorrad," loetles Kommusaar. "Seda regulatsiooni me saame korrastada ja seda me ka suure põhjalikkusega üle vaatamas oleme."

Ka pidas ta vajalikuks tervisetõendite ristkasutust, mille puhul oleks eitavad otsused ka teiste lubade väljastajatele kättesaadavad.

Helme lisas, et ametnik, kes Lihula tulistajale relvaloa 2017. aastal väljastas, on praeguseks töölt lahkunud. Relvaloa väljastamist nimetas ta kahetsusväärseks.

Politsei vajab 37 lisamiljonit aastas

Küsimusele, kas riik peaks suurendama politseinike arvu väljaspool linnu väiksemates asulates, vastas Helme, et see on keeruline ja kulukas. Ühe patrulli pidamine Lihula suuruses asulas maksab ligikaudu 370 000 eurot aastas. Kuna Eestis on sadakond sellist asulat, oleks hinnanguline lisakulu riigieelarves Helme sõnul 37 miljonit eurot aastas.

"Kui pikkade aastate jooksul on toimunud niisugune konsolideerumisprotsess, siis hetkega seda tagasi pöörata ei ole võimalik," nentis Helme ja lisas, et väiksemate asulate politseijõududega katmiseks on vaja hakata tegutsema kohe.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...