URMAS REINSALU: Miks meeldisid Eesti pangad rahapesijatele? See ootab selget vastust

Kui ühelt poolt on Eesti  Euroopa Nõukogult kiita saanud rahapesu eduka tõkestamise eest, siis teisalt nimetatakse keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo raportis Eestit 13 miljardi USA dollari ehk Eesti riigieelarve suurusjärgu küsitava päritoluga raha transiitmaaks. Millest selline vastuolu? Justiitsminister Urmas Reinsalu arvates nõuab see küsimus selget vastust. 

Pilt: Dmitri Povilaitis

URMAS REINSALU: Miks meeldisid Eesti pangad rahapesijatele? See ootab selget vastust (1)

Virkko Lepassalu/Dmitri Povilaitis

Kui ühelt poolt on Eesti  Euroopa Nõukogult kiita saanud rahapesu eduka tõkestamise eest, siis teisalt nimetatakse keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo raportis Eestit 13 miljardi USA dollari ehk Eesti riigieelarve suurusjärgu küsitava päritoluga raha transiitmaaks. Millest selline vastuolu? Justiitsminister Urmas Reinsalu arvates nõuab see küsimus selget vastust. 

Täna arutas Riigikogu õiguskomisjon, milliseid samme ette võtta olukorras, kus rahapesu andmebüroo on nimetanud Eestit 13 miljardi dollari ehk Eesti ühe riigieelarve suurusjärgus küsitava päritoluga raha transiitmaaks. Ja teisalt on Venemaal tapetud finantsjuristi Sergei Magnitski õiguste eest võitlev Bill Browder esitanud Eesti prokuratuurile kaebuse, milles palub alustada kriminaaluurimist Danske panga Eesti haru 26 töötaja suhtes. Browderi väitel olevat nood võimaldanud panga kaudu pesta miljardeid dollareid musta raha. See lisandub rahapesu andmebüroo poolt eraldi esile toodud 13 miljardile dollarile.

"See on õigustatud küsimus, millele tuleb anda selge vastus," ütles Reinsalu vastuolu kohta, kus rahvusvaheliselt oleme rahapesu tõrje osas kiita saanud, teisalt oleme muutunud küsitava raha transiitriigiks.  Tema sõnul otsustas Riigikogu õiguskomisjon täna moodustada töörühma, mis peaks leidma vastuse, miks rahapesu tõkestamisel peaks kõik justnagu olema korras, aga tegelikult ei ole korras. "Järelevalveasutuste esindajad rõhutasid, et siiani on olnud puudu analüüsikeskus," ütles justiitsminister. "Me peame saama vastuse küsimustele, miks osutusid Eesti krediidiasutused rahapesijate jaoks atraktiivseteks, ja mitte mingi muu koht, ja nii suurtes mahtudes – mis huvi või motivatsioon neil seda teha oli. Ja teiseks, et milliseid samme astuda, et tulevikus sellised kuriteod enam meil ära ei tasuks."

Venemaal ulatub vanglas tapetud finantsjurist Magnitski poolt avaldatud juhtumis rahapesu ja korruptsioon 230 miljoni dollarini. Osa sellest rahast pesti läbi maksuvabade firmade, sealhulgas aga ka läbi Danske panga ja selle Eesti filiaali. Kuid nagu selgus rahapesu andmebüroo hiljutisest raportist, on tegemist vaid jäämäe veepealse osaga Eesti kaudu liikunud kahtlast päritolu rahavoogudes.

Vt pikemalt videost.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...