VAATA VIDEOT! Hellika Landsmann: loomade varjupaiga vajadus on Tallinnal olnud palju aastaid

Inimeste hulk, kes võivad ja saavad koertega jalutamas käia, ei pruugi alati väga suur olla. "Sellepärast on oluline, et koerad saaksid vabalt toa ja õue vahel käia," rääkis Tallinna keskkonna – ja kommunaalameti peaspetsialist Hellika Landsmann. 

Pilt: Svetlana Aleksejeva

VAATA VIDEOT! Hellika Landsmann: loomade varjupaiga vajadus on Tallinnal olnud palju aastaid

Vesta Reest

Inimeste hulk, kes võivad ja saavad koertega jalutamas käia, ei pruugi alati väga suur olla. "Sellepärast on oluline, et koerad saaksid vabalt toa ja õue vahel käia," rääkis Tallinna keskkonna – ja kommunaalameti peaspetsialist Hellika Landsmann. 

"Puutun lemmikloomadega tahes-tahtmata kokku igapäevaselt," ütles Landsmann, kes pakub viimased kümme aastat hoiukodu küülikule, kelle ta leidis ja võttis hoiukoju väga abitus seisus. "Nüüdseks on ta juba adopteeritud," möönis Landsmann.

Landsmann rääkis, et kui inimesed ise targemaks ei saa, ei ole peentest ja suurtest varjupaikadest ja hoiukodudest ka midagi kasu.

Ta rääkis, et oma loomade varjupaiga vajadus on Tallinnal olnud aastaid. Landsmann rääkis, et varasemalt oldi seotud monopoliga, mis tähendas, et tervisepartner määras kõik hinnad ja ka selle, kuidas ja mida tehakse. "See tähendab, et kui isegi on pretensioone, siis mis me talle ikka teha saame?" möönis Landsmann.

Väljapääsu hakati otsima 2015. aastal ning jõuti järeldusele, et soodsam tuleb ehitada uus varjupaik ehk leida konkurentsivõimeline lepingupartner. Teine probleem oli leida sobiv asukoht. "Tollal olime teadlikud, et Tallinna linnal tuleb majutada aastas üle 2000 kassi ja veel üle 500-600 koera. Olime mures, kuhu see mass ära mahutada," tunnistas Landsmann.

Teadmised varjupaigandusest on kasvanud

Landsmann rääkis, et neli aastat tagasi olid oskused ja teadmised varjupaigandusest palju väiksemad kui tänasel päeval. Kuid siiski pidi hakkama eelarvet koostama, millega saaks midagi ette võtta. "Veel tänapäevalgi on Eestis näiteks varjupaiku, mis koosnevadki kahest soojakust ja peavad seal kogu tööga hakkama saama," vestis Landsmann.

Tallinna entusiastid olid kohe alguses realistlikud ning said aru, et arvestades Tallinna vajadusi ei ole siin kahest soojakust kuigi palju tolku. "Me teadsime, et meil on kindlasti vaja maju ning suurt platsi, kus loomad saaksid joosta," meenutas Landsmann. Oskusi tuli tema sõnul ajapikku juurde, seda enam, et algusaeg pani entusiastid hoogsalt proovile. Kui leiti praegune asukoht Paljassaares, leidus inimesi, kes tundsid end tulevase varjupaiga tõttu väga häirituna. "Meid kaevati pidevalt kohtusse, sest inimeste arvates me segasime nende normaalset elu," rääkis Landsmann.

Esialgu ei teatud veel koerte hulka ning veel ei olnud võimalik rääkida, kui palju kära ja müra varjupaik tegema hakkab. "Meile oli päris korralik vastuseis, ja üks kõige suurem mure alguses oli, kuidas teha vastalistele inimestele selgeks, et me ei püüa nende elu häirida, vaid püüame täita kohustust, mis tuleb loomakaitse seadusest, nimelt, et kohalik omavalitsus peab pakkuma hulkuvatele loomadele elamistingimusi varjupaigas," rääkis Landsmann.

Algul elasid varjupaiga majas elanikud sees

Ruumid Tallinna loomade varjupaiga jaoks leidusid 2015. aasta novembris Paljassaares – seal seisis kaks lagunenud hoonet kaitsealuses piirkonnas, kuhu juurde ehitada ei olnud lubatud. Landsmann rääkis, et ehitus algas 2016. aasta veebruaris. "Pidime olemasolevate ruumidega tegema endast parima," nentis ta. "Linn on omavalitsusena iseenesest ju palju paremas seisus kui kõik need MTÜ-d, kes üritavad varjupaiku pidada, kuigi ka meil oli raske põhjendada, miks me tahame panna nii palju raha loomade varjupaiga alla. Esimene rahaeraldus oli 600 000 eurot, mis teatavasti ehituse mõttes ei ole väga suur summa," rääkis Landsmann.

Tallinna loomade varjupaiga algus oli kirju ja kirev – majades elasid sees elanikud, kes tegid oma majade ümbruses lõkkeid ja nautisid elu. "Me pakkusime neile varianti asuda ümber sotsiaalmajja, aga nad ei olnud eriti huvitatud. Ühel elanikul oli ka kaks kassi ja kui meil ehitus algas, siis oli see naine ise igapäevaselt ehitusel kohal ja uuris, kas keegi on tema kasse kätte saanud. Nendest kassidest saidki meie varjupaiga esimesed külalised," jutustas Landsmann.

Varjupaik avati 2016. aasta augustis. Praegu on seal kasside maja, koerte maja, koerte aedikud ning väikeloomade maja, kus praegu viibivad suuremas osas kassipojad, aga ka üks papagoi. Koertel on kaheosalised boksid, kus nad saavad olla vabas õhus ja minna ka varju alla.

Landsmann rääkis, et kõik ju teavad, et inimeste hulk, kes võivad ja saavad koertega jalutamas käia, ei pruugi alati väga suur olla. "Sellepärast on oluline, et koerad saaksid vabalt toa ja õue vahel käia," rääkis Landsmann. Novembris valmivad Tallinna varjupaigale uued koerapuurid, millel on ka katus peal.

Suur probleem on haigused

Kassidel ei ole Landsmanni sõnul praegu parim lahendus: on mitmekordsed puidust ronimispuude otsas olevad puurid. Puurid ise on head, aga probleemne on selles, et need on puidust ning puitu ei ole võimalik täiuslikult desinfitseerida.

Landsmann rääkis, et varjupaiga jaoks on väga suur probleem haigused, mida toovad uued asukad ja mida loomad ise loodusest kassid näiteks mullast ja liivast üles korjavad. "Sellepärast ongi väga oluline, et me saame osutada korralikku meditsiinilist abi," sõnas ta. Abiandmiseks on Paljassaare varjupaigas olemas nii röntgeni- kui ka ultraheli aparaat. "Me oleme teinud omalt poolt kõik selleks, et loomad saaksid varjupaigas abi," ütles Landsmann. Ta rõhutas, et veterinaarkliinik on mõeldud ainult varjupaiga loomadele, tavainimesi koos nende hädaste loomadega vastu ei võeta, sest varjupaiga personal on veendunud, et seal liigub liiga palju haigusi ja nakkusi. "Ei ole midagi kergemat kui kassil herpesesse nakkuda," tõdes ta.

Landsmann nentis, et statistika näitab, et keskmiselt satub varjupaika nädalas kolm looma, kes vajavad arstiabi: on selliseid, kes on aknast alla kukkunud või ka auto alla jäänud.

Tallinna varjupaika teeb pidevaid külastusi veterinaar- ja toiduamet, et kontrollida loomade elutingimusi ning puhtust.

Kui loom on sattunud varjupaika, peab arvestama, et esimesed kaks nädalat hoolitseb tema kulude eest Tallinna linn, edasi on ta varjupaiga ülalpidamisel. Kodulehel saab tutvuda hinnakirjaga, millega peab omanik, kelle loom on sattunud varjupaika, arvestama.

Laadimine...Laadimine...