VAATA VIDEOT JA FOTOSID! Peaminister Jüri Ratase umbusaldamine kukkus läbi

"Opositsioon lõi umbusaldusavaldusega iseennast," ütles Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid. "44lt kukuti 40le. Mäletatavasti oli 17. aprillil Jüri Ratasele volituste andmise poolt 55 saadikut ning vastu 44. Tänasel umbusaldushääletusel hääletas vastu 55 saadikut ning poolt oli 40. Ehk siis 4,5 kuuga on toetajate arv sama, vastaseid aga nelja võrra vähem. Rääkimata opositsiooni uutest võimalikest lisahäältest. Mitte ühtegi! Tuldi rabistades nõelaga sõtta ja tulemuseks valitsusliidu toonuse tõstmine. Siinkohal soovin tänada Reformierakonda, kes sellise opositsiooni jaoks läbikukkunud ürituse korraldas."

 

Pilt: Albert Truuväärt
Video Eesti

VAATA VIDEOT JA FOTOSID! Peaminister Jüri Ratase umbusaldamine kukkus läbi (1)

Toimetaja: Toomas Raag

"Opositsioon lõi umbusaldusavaldusega iseennast," ütles Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid. "44lt kukuti 40le. Mäletatavasti oli 17. aprillil Jüri Ratasele volituste andmise poolt 55 saadikut ning vastu 44. Tänasel umbusaldushääletusel hääletas vastu 55 saadikut ning poolt oli 40. Ehk siis 4,5 kuuga on toetajate arv sama, vastaseid aga nelja võrra vähem. Rääkimata opositsiooni uutest võimalikest lisahäältest. Mitte ühtegi! Tuldi rabistades nõelaga sõtta ja tulemuseks valitsusliidu toonuse tõstmine. Siinkohal soovin tänada Reformierakonda, kes sellise opositsiooni jaoks läbikukkunud ürituse korraldas."

 

22images

Riigikogu arutas tänasel erakorralisel istungil peaminister Jüri Ratasele esitatud umbusaldusavaldust, mille algatasid 44 saadikut. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust, poolt hääletas 40 saadikut, vastu oli 55 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetus.

 

Peaminister Jüri Ratase kõne Riigikogu ees:

"17. aprillil alustasin siinsamas kõnetoolis auväärse Riigikogu ees oma ettekannet uue valitsuse moodustamise alustest tsitaadiga president Lennart Meri 1994. aasta uusaastaläkitusest. Täna kasutan ma samuti tema mõtet ning sellestsamast kõnest, mitte omaenda laiskuse pärast, vaid tema sõnade headuse pärast: "Meie tusameele talv tuleb meie kannatamatus[t]est. Kuid riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust."

Me näeme, et ka täna, enam kui 25 aastat hiljem, ei ole meil seda kannatust rohkem kui toona. Riigi ehitamise ja arendamise juures ei ole lihtsaid lahendusi, mis ühe lülitusega tooksid kaasa suuri ja olulisi muutusi. Me saame ainult hoolikalt mõelda ja sihikindlalt tööd teha ning loota, et tehtud sammudega ka see mainitud armastus kaasneb.

Peaminister peab olema peaminister kõigile Eestimaa inimestele

Poliitilises võitluses kipub ununema, et meie eesmärk on üks ja seesama: meie armas Eesti peab olema heaks koduks ja hoolivaks ühiskonnaks kõigi jaoks sõltumata meie sünnikohast, elujärjest, elukutsest, emakeelest, soost, rahvusest, tõekspidamistest või millestki muust.

Poliitiku ja peaministrina on minu jaoks alati olnud oluline, et suudaksime Eestit ühendada, ühiskonna lõhesid tasandada ning suurendada meie kõigi vahelist sidet.Pikkade aastate jooksul on meie ühiskonnas tekkinud ja püsinud mitmed vastuolud, seda meie kõige parematest soovidest hoolimata.

Seepärast olen öelnud, et peaminister peab olema peaminister kõigile Eestimaa inimestele, mitte ainult oma toetajatele või valijatele. Nii ei saa ka valitsuses või Riigikogus olla teistest õigemaid poliitikuid, kui me kõik oleme tõotanud jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Samuti ei saa meie ühiskonnas olla teistest õigemaid inimesi, kui meil kõigil on võrdsed õigused, vabadused ja kohustused.

Usun südamest, et poliitikutena hinnataksegi meid lõpuks mitte selle järgi, mida me teeme oma valijate heaks, vaid kuidas me kohtleme ühiskonnas neid, kes tunnevad iga päev, et nad on seni jäetud millestki ilma. Pean oluliseks töötada kogu aeg kõigi Eestimaa inimeste nimel ning mitte jagada meie riiki, ühiskonda ühtede või teiste Eestiks. Meil on ainult üks Eesti ning teist ei ole meil kuskilt võtta.

Kaitseministeeriumi uuring ja regulaarne uuring näitab, et meie inimeste suhtumist Eesti riiki ja selle institutsioonidesse, samuti nende hinnanguid oma elule ja mitmele meie kõigi jaoks olulistele küsimustele. Tänavu avaldasid nad neil teemadel juba oma 45. avaliku arvamuse monitooringu. Nendes arvamuse ja riigikaitse uuringutes on joonistunud välja üks huvitav asjaolu, millest olen oma töös saanud palju kinnitust ja tuge.

Eestimaalaste hinnangud on paranenud isiklikule elule ja kindlustundele

Uuringu aruannetes kajastuvad eestimaalaste hinnangud on aasta-aastalt paranenud, seda nii vaadete osas isiklikule elule ja kindlustundele, kui ka suhtumises meie riiklikesse institutsioonidesse ning meie olulistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Ühe murranguna on uurijad tõstatanud neis esile 2016. aasta lõppu. Toona oktoobris tõdes küsitluse kokkuvõte, et meie poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on oluliselt kukkunud. 

Eesti elule antud hinnangutes leidis aset hüppeline paranemine just pärast sügisest valitsuse vahetust

Kõigi Toompea võimuinstitutsioonide usaldussaldo langes miinuspoolele ning eriti madalana toodi välja peaministri usaldusväärsust. Pool aastat hiljem ilmunud järgmine uuring tõdes, et Eesti elule antud hinnangutes leidis aset hüppeline paranemine just pärast sügisest valitsuse vahetust. Samad suundmused on sellest saati leidnud kinnitust ja ülekordamist järgnenud uuringutes. Seejuures teeb mulle rõõmu asjaolu, et oleme selle aja jooksul näinud tasandumist ka eesti ja vene keelt rääkivate eestimaalste hoiakute erinevuste osas. Seda Riigikogu, valitsuse, peaministri kui ka näiteks Euroopa Liidu ja NATO osas. Nende usaldusväärsuse saldo püsib endiselt kõrge ka pärast Riigikogu valimisi avaldatud viimases uuringus. 

Eesti on saanud enesekindlaks

Ma tajun poliitika ja poliitikute suhtes tihti ootust, et tasakaaluka arendamise asemel tehtaks kiired ja käremeelsed otsused, nii et laastud lendavad. Selline asjaajamine oli kindlasti põhjendatud mõne kümnendi eest, kui me pärast pikki aastaid oma riiki taas üles ehitasime, kuid mitte enam meie praeguses, enesekindlas Eestis.

Samuti kuuleme vahel arutluskäike, et miks ei vali mõni poliitik kompromisside ja koostöö otsimise asemel oma tahte kehtestamist ning ülemvõimu jõustamist. Ka selliselt toimetamine ei kuulu minu hinnangul tänapäevase poliitika tegemise juurde, selline tegutsemisviis ei käi kokku minu lastetoa ega tõekspidamistega, samamoodi ka kogemustega, kaht järjestikust valitsust juhtides või Euroopa Ülemkogu laua taga ühisosa otsides.

Iga valitsuserakond või liikmesriik peab neis olukordades tegema küll omaenda otsused, aga vastutama ka ühise tulemuse eest.

Jah, meid kiidetakse. Kui meid kiidetakse, siis me liigutame kõrvu. Laitus või hoiatus ajab aga tõsise eestlase karvad turri, nagu kirjutas kunagi tabavalt Enn Soosaar. Huvitava kõrvalpõikena, ta ütles seda 2007. aastal ühes artiklis, kus leidis, et lääne ajakirjandus oli muutunud meie suhtes silmatorkavalt kriitiliseks.

Austatud Riigikogu liikmed! 16. augustil teatas Sotsiaaldemokraatlik Erakond, et algatavad siseministri ja rahandusministri umbusaldamise protsessi. Päev hiljem vastas Reformierakond, pärast poliitilise olukorra üle arupidamist, et umbusaldust tuleb avaldada peaministrile ja erakorralisel istungil. Täna olemegi siin, sest 26. augustil esitasid 44 Riigikogu liiget kirjaliku nõude erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks, et avaldada mulle peaministrina umbusaldust. See on õige viis ja koht, sest just Riigikogu auväärse palge ees tulebki selliseid poliitikaküsimusi arutada. 

Valitsus on teinud mitmeid suure mõjuga otsuseid

Umbusalduse avaldamise põhjusena nimetas Reformierakonna esimees Kaja Kallas korduvalt, et Eestil ei ole toimivat valitsust. Samas tegime ka just selsamal nädalal valitsuse istungil mitmeid suure mõjuga ning olulisi otsuseid. Näiteks leppisime kokku vajalikud investeeringud, et parandada rahvusraamatukogu ja rahvusarhiivi töötingimusi ning alustada Eesti Rahvusringhäälingule uue maja ehitamisega.

Samuti otsustasime panustada Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlike hoonete kaasajastamisse ning Päästeameti komandode renoveerimisse.

Lisaks suunasime vahendeid riigimajade rajamisse meie maakonnakeskustesse, et tuua kohalikele elanikele pakutavad teenused mugavalt ühe katuse alla.

Samal valitsuse istungil võtsime suuna anda koolile suurem otsustusõigus põhikooli lõpetamise tingimuste üle ning astusime samme, et Eestis elavatele teistest rahvustest vanemate lastel oleks võimalus omandada hea eesti keel, korralik haridus ning taotleda Eesti kodakondsust. See on seda olulisem, et Riigikontroll avaldas nädala eest Riigikogule oma aruande, milles vaatles probleeme täiskasvanute eesti keele õppe ja selle rahastamise osas. Veel on hiljaaegu toimunud olulised arutelud pensionisüsteemi muutmise ning erakorraliseks pensionitõusuks vahendite leidmise üle, millega anda senisele süsteemile enam paindlikkust ning tuua meie eakad välja suhtelises vaesusest.

Esiletõstmist väärib näiteks ülemaailmse eestluse algatus

Üks oluline teema, mis on terve suve olnud valitsuse laual, on ka Ida-Virumaa olukord sealses põlevkivisektoris, peame seal leidma head võimalused inimestele töö ja sissetulekute säilitamiseks. Aga samuti tuleb meil riigi ja rahvana liikuda vastutusest meie koduplaneedi ja tulevaste põlvkondade ees suurte sammudega vähem saastavama energiatootmise poole. Praegune valitsus ongi oma esimeste kuude jooksul tegelenud kliima- ja keskkonnaküsimustega palju enam ja sisulisemalt kui ükski teine varasem koalitsioon sama ajaga.

Hiljaaegu täitus Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsusel sada päeva, milleks seatud eesmärkidest täitsime osaliselt või täielikult pea 80%. Eraldi esiletõstmist väärib siinkohal näiteks ülemaailmse eestluse algatus, mille juures tegeleme tõsiselt rahvuskaaslaste poliitika kujundamise ning eestluse edendamisega terves maailmas.

Kõik meie rahvuskaaslased, kelle elu on nad viinud kodumaast kaugele, on siia alati tagasi oodatud, kas korraks käima või alatiseks.

Lisaks oleme käivitanud üle-eestilise digiregistratuuri, tegelenud oluliste elektritranspordi arendamistega, kas või raudtee elektrifitseerimise kaudu ning otsustanud suurendada elektrirongide arvu. Samuti panustame tõsisemalt lähisuhtevägivalla ennetamisse. Siinkohal tahan ma tänada ka eelmisse valitsusse kuulunud Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, sest paljud praeguse valitsuse tegevused jätkavad toonase valitsuse mõtteid ja algatusi. Tegime siis teoks meie lähiajaloo suurima maksureformi, suurendades maksuvaba tulu 500 euroni. Samuti suunasime kaua oodatud lisavahendeid meie tervishoidu, et lühendada ravijärjekordi ning tagada arstiabi parem kättesaadavus.

Rohkem jäävad kõlama väärikad sõnad ja tõsised teod

Mainimist väärib veel Reformierakonna valitsuse ajal alguse saanud ning eelmise koalitsiooniga teoks tehtud haldusreform, samuti maaelu toetamine ja põllumeestele täies mahus üleminekutoetuste maksmine, lisaks veel olulised tegevused pensioni esimese samba solidaarsemaks muutmisel. Kõik need otsused on teeninud just sedasama eesmärki, milleks on õiglasema, sidusama ja solidaarsema riigi ehitamine, et kõik meie inimesed tunneksid, et Eesti riik on nende jaoks alati olemas, seda nii väikestel saartel ja kaugetes valdades kui maakonnakeskustes või suurtes linnades. 

Armsad eestimaalased! Ma mõistan, et see koalitsioon ei paista paljudele kerge.

Võin kinnitada, et meil on olnud rohkelt raskeid hetki ka valitsuspartnerite vahel.

Küllap on neid kõigis valitsustes. Kindlasti ei ole opositsioonist vähese kogemusega valitsusse tulemine kerge. Samas tunnen ma partnerite vahel ka iga päev piisavat tahet kootööd teha ja ühisosa leida. See annab mulle usku, et eksimuste ja valearvestuste kõrval jäävad üha rohkem kõlama väärikad sõnad ja tõsised teod.

Eesmärgiks on peresõbralik Eesti

Ütlesin siinsamas auväärse Riigikogu saalis valitsuse moodustamise alustest ettekannet tehes, et soovime üheskoos, kogu ühiskonna toel ehitada peresõbralikku Eestit, mille ühiskond on sidus, mille majandus on edukas ja teadmistepõhine, mida valitsetakse tõhusalt ning mis on vaba ja kaitstud. Seisan ka täna väga selgelt märgitud põhimõtete eest ning kinnitan kõigile Eestimaa inimestele, et olen nõus jätkama nende nimel kannatlikult tööd. Auväärsed Riigikogu liikmed, ma tänan teid ja soovin jõudu meie armsale Eestile!"

Riigikogu esimees Henn Põlluaas kutsus 44 riigikogu liikme ettepanekul tänaseks Toompea lossi istungisaali kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on umbusalduse avaldamine peaminister Jüri Ratasele.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...