VAATA VIDEOT! Reinsalu peatänava projektist: Kõlvart teeb õiget asja

"Me veedame Tallinnas autoga sõites vähemalt 32 % ajast ummikutes, mida on rohkem kui näiteks Viinis, Barcelonas ja Berliinis," rääkis välisminister Urmas Reinsalu peatänava projektist. "Veelgi enam tuleb üle vaadata Mere ja Narva puiestee - seal on liiklus nii kitsaks tõmmatud, et on tekitatud kunstlikud ummikud. Asja tuleb võtta terve mõistusega, pole mõtet utoopiat ehitada."

Pilt: Scanpix
Video Eesti

VAATA VIDEOT! Reinsalu peatänava projektist: Kõlvart teeb õiget asja (2)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Me veedame Tallinnas autoga sõites vähemalt 32 % ajast ummikutes, mida on rohkem kui näiteks Viinis, Barcelonas ja Berliinis," rääkis välisminister Urmas Reinsalu peatänava projektist. "Veelgi enam tuleb üle vaadata Mere ja Narva puiestee - seal on liiklus nii kitsaks tõmmatud, et on tekitatud kunstlikud ummikud. Asja tuleb võtta terve mõistusega, pole mõtet utoopiat ehitada."

Reinsalu ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart seisab peatänava projekti osas linlaste huvide eest. "Minu jaoks on selle suve kõige tähtsam üllatus, et see hullumeelsus peatati," ütles Reinsalu. "Siis läks lahti lament ja hakati kritiseerima, et tore asi ja inimesed ei mõista kunsti. Andke andeks, andke inimestele, kes siin elavad, ka veidi hapnikku."

Massikoondamist riigisektoris ei tule

Riigihalduse minister Jaak Aab andis valitsuse liikmetele ülevaate riigireformi planeeritavatest tegevustest  ning riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimiseks. "Ajakirjanduses on tahetud öelda, et mitu riigiasutust kaob ja et riigisektorit ootab ees massikoondamine. Meil ei ole seda kirjas ja meie eesmärk see kindlasti ka ei ole," kinnitas Aab, et hirm massikoondamiste ees on põhjuseta. "Ka praegu väheneb riigisektoris 500 kuni 1000 inimest aastas – see suund kindlasti ei muutu, mingit massikoondamist ei tule matemaatiliste numbrite järgi, vaid sisuliselt."

"Oluline on see, et ametite toimimine oleks tõhusam ning ei esineks dubleerimist. Kindlasti on see võimalus ressursside kokkuhoiuks, aga seda ei saa öelda, et kui palju," märkis Aab. "Üldkokkuvõttes ootame jah, et asutuste ümberkoondamisel on tõepoolest nii rahaline kui inimtööjõu efekt ehk lõpuks teha vähema ressursiga paremat tööd."

"Muidugi peab ametnike arv vähenema, sest rahvaarv ka väheneb," täpsustas Reinsalu, et oleks ebaloogiline, kui riigisektoris töötavate inimeste arv ei väheneks. "Väikeriik on kallis nii südamele kui maksumaksjale ülal pidada. Ametnikud on tublid ja teevad tööd, aga selge on see, et kui kaks kontorit kokku panna, jääb kahe direktori asemel üks."

"Me soovime muuta riiki efektiivsemaks ja tõhusamaks, kus on vähem bürokraatiat ja raiskamist. Me ei taha, et meil oleks arengukavasid nii palju, et keegi ei jaksa neid lugeda ja keegi neid iial ei täida," lisas ka rahandusminister Martin Helme. "Eesmärgiks on vabastada raha - kuidas teha väiksema rahaga sama asja või rohkem asja sama rahaga. Selles mõttes on see kõik üks suur riigireform, kus üritame riiki teha tõhusamaks."

"Me ei lähe koondama meditsiini ja siseturvalisuse valdkondadest. Need on asjad, kuhu valitsus alla ei kirjuta," kinnitas Ratas, lisades, et riigireformi eesmärk on teha teenused inimestele rohkem kättesaadavaks ja kvaliteetsemaks.

Alkoholiaktsiisi langetamine täidab eesmärki

Alkoholiaktsiisi langetamisest rääkides rõhutas Helme, et inimesed on unustanud fakti, miks see samm üldse ette võeti. "Me tegime seda sellepärast, kuna eestlased hakkasid ostma välismaalt ja Soome turistid kadusid ära. Selle eesmärk on, et Läti asemel ostetakse alkoholi Eestist."

"Loomulikult oli eesmärgiks, et alkoholi ostmine Eestist tõuseks. Selle põhjuseks ei ole, et inimesed hakkasid rohkem jooma, vaid alkoholi ostetakse nüüd Eestist rohkem kui Lätist," rõhutas Helme. "Esialgsed numbrid on väga julgustavad, et meie maksumuudatuse eesmärgid täituvad."

"Eesti üritab järgnevatel lähiaastatel olulisi muudatusi selles valdkonnas vältida, tahaks lasta turul jahtuda, aga kui tekivad tõsised anomaaliad, tuleb olukorraga tegeleda," ütles Helme, et lähiajal suuri muudatusi alkoholiaktsiisi osas planeeritud ei ole.  

"Loomulikult on alkoholipoliitikas rahva tervise positsioon ääretult oluline. Kindlasti ei lähe Eesti kaasa aktsiisiralliga," täpsustas peaminister Jüri Ratas, et tarbitavaid alkoholikoguseid tuleb sellegi poolest jälgida. "Siiski on kuu ajalise perioodi kohta veel raske teha lõplikke järeldusi."

Elamufondid aitavad inimesi linnast maale tagasi

 "Viimastel käikudel Muhumaale ja Vormsisse tuli vallajuhtidega juttu, kuidas riik aitab korda teha korterelamuid, pärast mida on kohalikel omavalitsustel võimalik neid välja üürida," rääkis Ratas, kuidas  üha enam on omavalitsused elamufondi taotluseid esitanud.

"Täna on ca 25 erinevat omavalitsust, kes on seda taotlenud, nii et see näitab, et suund aidata inimesi maale tagasi on õige," loodab Ratas selle tegevusega jätkata. "Tööd saab teha ka väljaspool keskusi. Jah, see eeldab head taristut ja internetti, aga need on suunad kuhu panustame edasi."

Äriühingute käive purustas rekordi

 "Alates augustist on võimalik Eestis riigilõive tasuda ka LHV kontole," alustas Helme väikese, kuid hea uudisega. "Selle toimima saamine nõudis ootamatult keerulist ja tehnilist ettevalmistust," märkis Helme, lisades, et kontod jäävad edasi ka teistesse pankadesse, milleks on Luminor ja Swedbank.  

Praeguseks on riigil kokku 29 äriühingut, mille kogu käive oli eelmisel aastal 1,86 miljardit, purustades ühtlasi kõigi aegade rekordi. "Peaaegu kõik need äriühingud tegutsevad valdkondades, kus on kas strateegiline huvi või turutõrge. Siiski tuleb silmas pidada, et kasumi teenimine ei ole nende peamine eesmärk."

Sihtasutusi on riigil kokku 67 – nendest 40 on riik ainuasutaja. "Sihtasutuste käive oli samuti rekordiline, 1,16 miljardit," märkis Helme, et sihtasutuste asutajaõigusi omavad ministeeriumid on andnud rahuloleva hinnangu.

Vähem bürokraatiat passide väljastamisel

"Välispoliitika valdkonnas tulevad tervemõistuslikud muutused, mitte kursi muutused," rääkis Reinsalu, et Eesti kodaniku passi saamise viisi plaanitakse hõlbustada, vähendades bürokraatlikku asjaajamist selle ümber. "Valitsus otsustas täna, et see olukord ei ole normaalne - me võtame sihiks, et üle maailma oleks võimalik taotleda Eesti kodaniku passi elektrooniliselt. Teiseks võtame suuna, et kui riikides on tagatud turvaline kullerteenus, saaks selle kätte kulleriga," lisas Reinsalu, et see puudutaks ka e-residentide kaartide väljastamist.  

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...