VIDEO! Valitsus peatab teise samba maksed ja langetab diisliaktsiisi

"Esimene eesmärk on, et inimesed säilitaksid töö. Selleks on ettenähtud ka töötukassa meetmed, et palka kompenseerida riigi poolt. Ma tänan kõiki Eesti inimesi, kes pingutavad ja abi pakuvad," ütles peaminister Jüri Ratas täna enne 2020. aasta lisaeelarve esitamist riigikogule. 

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Valitsus peatab teise samba maksed ja langetab diisliaktsiisi (2)

Toimetaja: Toomas Raag

"Esimene eesmärk on, et inimesed säilitaksid töö. Selleks on ettenähtud ka töötukassa meetmed, et palka kompenseerida riigi poolt. Ma tänan kõiki Eesti inimesi, kes pingutavad ja abi pakuvad," ütles peaminister Jüri Ratas täna enne 2020. aasta lisaeelarve esitamist riigikogule. 

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks riigi 2020. aasta lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused, mis näevad ette ka diislikütuse aktsiisi langetamist ja maksete peatamist teise pensionisambasse.

Ratas esitab lisaeelarve riigikogule neljapäeval. "Olen väga tänulik riigikogule konstruktiivse suhtumise eest kogu koroonaviiruse ajal ja palun riigikogult ka selle kiiret menetlemist," sõnas Ratas valitsuse pressikonverentsil. 

Lisaeelarvega suunatakse meditsiinisüsteemi 200 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub läbi Kredexi majandusabi koroonaviiruse levikst tulenevate raskuste leevendamiseks. Valitsus otsustas suurendada Kredexi meetmeid 1 miljardilt 1,25 miljardile.

"Kavas on langetada ka diislikütuse aktsiisi, peatada teise samba pensionimaksed ja toetada laevandussektorit," sõnas Ratas. 

"Meil on selge soov viia riigikogu ette lisaeelarve ja selles sisalduv meetmete pakett, mis aitab meil koroonaviiruse põhjustatud kriisi mõjusid leevendada ning majanduslangusest võimalikult kiiresti väljuda. Riik peab kujunenud olukorras pingutama, et säilitada meie inimestele sissetulekud ja töökohad ning hoida ära siinsete ettevõtete pankrotid, leevendades kogu maailmas kehtestatud rangete piirangute mõju," ütles Ratas.

Lisaeelarve aluseks on rahandusministeeriumi täpsustatud majandusprognoos, mis näeb tänavuseks ette majanduslangust kuni 8 protsenti, kui valitsus lisameetmeid ei kehtesta. Endiselt tuleb silmas pidada, et prognoosi usalduspiirid on laiad, kuna olukord muutub kiiresti. 
Eriolukorra tõttu 2020. aastal riigieelarve strateegiat aprillis ei tehta.

Lisaeelarvega eraldatakse raha valitsuskabinetis 19. märtsil vastu võetud majandusmeetmete paketi elluviimiseks ning see sisaldab ettevõtete toetamist KredExi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi. Lisaks käsitleb see pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamist, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist, aktsiisilangetusi ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osalist kompenseerimist. Samuti toetatakse lisaeelarves kohalikke omavalitsusi, ehitussektorit, teedeehitust, IT-valdkonda, haridus- ja teadusvaldkonda ning teisi eriolukorraga seotud meetmeid ja erakorralisi kulusid.

Teise samba sissemaksed peatatakse 

Riik peatab koroonaviirusest tuleneva majanduskriisi leevendamise meetmetega seoses 1. juulist sissemaksed teise pensionisambasse, tänavu oktoobrist saavad teise sambaga liitunud ka vabatahtlikult 2-protsendilise sissemakse peatada. 

"Teise samba 4-protsendiline makse inimeste sotsiaalmaksust peatatakse 1. juulist sellel aastal ja see peatamine kehtib 31. augustini järgmisel aastal," ütles rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil. 

Helme sõnul peatatakse maksed tuleva aasta augusti lõpuni, kuna valitsus töötab eeldusega, et tulevast sügisest jõustub riigikohtusse läinud pensionireformi seadus. "Mis tähendab seda, et järgmise aasta septembrist käivitub teisest sambast lahkumine vabatahtlikult," lisas Helme. 

2020. aasta oktoobrist saavad teise sambaga liitunud otsustada, kas loobuvad ka kuni sinnamaani toimuvast 2-protsendilisest sissemaksest või see jätkub. "Loobumiseks tuleb esitada avaldus pensionikeskusele," sõnas Helme. Kui avaldus tehakse, peatuvad maksed detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021. 

"Need inimesed, kes otsustasid omapoolseid sissemakseid jätkata, neile kompenseeritakse juulist kuni detsembrini toimuv vaheperiood tagant järgi, nii nagu toimus eelmisel korral 10 aastat tagasi," lisas Helme. 

Eesti langetab diisliaktsiisi Leedu tasemele

Valitsus langetab majandusmeetmete osana diislikütuse aktsiisi Leedus kehtivale tasemele, mis tähendab diislikütuse hinna langust 14,5 senti liitri kohta. 

"Oluline otsus on aktsiiside langetamine. Miks me tahame aktsiise langetada – see on selgelt majandusaktiivsust toetav meede," ütles Helme.

Valitsus kiitis heaks diisliaktsiisi määra langetamise 25 protsenti, 372 eurole 1000 liitri kohta. "Tegemist on võrdse määraga Leedule ja sellega muudame diisli odavamaks Lätist, kus praegu kehtib 414 eurot tuhande liitri kohta," sõnas Helme.

"Tuleb märkida, et me ei arva, et meil Leeduga sama hind tuleks, sest Leedus kehtib erinev biolisandi nõue ja samuti on Leedus oma nafta rafineerimistehas, kus müüakse kütust ka ilma vahendajateta, aga põhimõtteliselt on see hinnavahe üliväike," märkis rahandusminister. 

"Ootame, et selle tulemusel väheneb oluliselt tankimine väljaspool Eestit. Praegu tangib ligi pool kogu rahvusvahelisest veost väljaspool Eestit," sõnas minister. Suure tõenäosusega suureneb Helme sõnul ka Soome ja Rootsi suunduv transiiditankimine Eestis. 

Diisliaktsiisi vähendamine pidurdab eriolukorrast tulenevalt alanud tarbimise langust, aga ka enne aktsiisilangetust prognoosis rahandusministeerium 100 miljoni eurost aktsiisitulude langust majanduse halvenemise tõttu. 

Koos diislikütuse määraga langeb ka hulk teisi määrasid nagu kerge ja raskekütteõli ning põlevkivikütteõli aktsiisimäärad, mille eelarvemõju on üliväike. 

"Maagaasi aktsiisimäära langetame poole võrra  9,1 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta. Maagaas muutub kodumajapidamistele 7,1 protsenti odavamaks," märkis Helme. 

Valitsus langetab elektriaktsiisi Euroopa Liidu lubatud miinimummäärani ehk 1 euroni, mille tulemusel peaks elektri lõpphind vähenema 3,1 protsenti. 

Helme: riigieelarve tulud langevad 1,6 miljardi võrra

Helme sõnul langevad seoses eesoleva majanduslangusega riigieelarve tulud 1,6 miljardi euro võrra 11,8 miljardilt 10,2 miljardile. 

Helme sõnul põhines rahandusministeeriumi esmaspäeval esitletud kevadprognoos mitu nädalat tagasi valitsenud olukorral ning ministeerium on prognoosi värskendanud.

"Seda kindlasti liigses optimismis süüdistada ei saa. Lähtume eeldusest, et meil on majanduslangus sel aastal võrreldes baasstsenaariumiga 10 protsenti, ehk siis langeme 2-protsendise kasvu pealt 8-protsendise miinuse peale," sõnas Helme valitsuse pressikonverentsil.

Suur osa lisaeelarve meetmetest ehk nii-öelda majanduse päästepakettidest on suunatud sellele, et langus ei oleks nii suur. Helme viitas, et valitsus võib lisaks tulla välja ka veel kolmanda päästepaketiga. 

"Kui meie meetmed on tõhusad ja toimivad, siis suurusjärgus on langus poole võrra väiksem," lisas ta. 

Valitsussektori nominaalne puudujääk kujuneb koos majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardi euro suuruseks. Leevendusmeetmete negatiivne mõju on eelarvepositsioonile 1,15 miljardit eurot, ehk 4,4 protsenti SKP-st. 

"Nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, see on väga suur number," sõnas Helme. "Struktuurse defitsiidi arvuks saame me praegu 5,5 protsenti SKP-st," lisas ta.

Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitssusektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale, mis on 1,6-miljardine langus. 

"Heakskiidetud meetmetest mõjutavad riigieelarve tulusid ka aktsiiside langetused," lisas Helme. Riigikassa negatiivne rahavoog koos meetmetega on 3,8 miljardit eurot. 

Riigi võlakoormus kasvab rahandusministri sõnul vähemalt kaks korda. “Ka pärast seda on Eesti jätkuvalt Euroopa LIidu kõige madalama võlakoormusega riik, jättes arvestamata seda, et kõikidel riikidel teeb võlakoormus praegu hüppe,” märkis Helme. 

Seeder: riigikogu töörütm peab kohe taastuma

Riigikogu juhatus ja vanematekogu leidsid neljapäevasel ühisel koosolekul, et riigikogu töörütm peab kohe taastuma, kuna vastu võtmist vajavad äärmiselt oluliselt seadused. 

Riigikogu aseesimehe Helir Valdor Seederi sõnul ei ole viimastel nädalatel riigikogus toimunud vaikelu ja erirežiimi järgi elamine sellisel kujul enam võimalik. Seeder selgitas, et kriisipaketid, milles on koos kümnete seaduste muutmised, vajavad kiiret menetlust ja otsustamist ja riigikogu  peab töötama asjalikult ja kiirelt. 

"Riigikogu suur saal peab hakkama kindlasti tööle tavapärases režiimis, kuid üritame seda teha nii, et vältida võimalikult palju saadikute füüsilisi kontakte ning tagada, et saadikud oleksid suures saalis koos nii vähe kui võimalik," ütles Seeder 

Ta selgitas, et saadikud saavad riigikogu töös osaleda oma kabinettides. Samas on Seederi sõnul oluline, et toimuksid tavapärased istungid ja kui vaja, siis ka täiendavad istungid. See aga nõuab omakorda, et igal hetkel on kohal vähemalt 51 saadikut. 

"Teeme seda väga ettevaatlikult ja turvareelgeid järides," lisas Seeder. 

Peaminister avaldas kaastunnet

Ratas avaldas neljapäeva kaastunnet koroonaviirusesse surnud inimeste lähedastele.  "Täna hommik on toonud väga kurbi ja raskeid sõnumeid, kokku on koroonaviirusesse surnud 11 inimest," ütles Ratas.  "Näeme seda, et nende vanused on väga erinevad. Siiras kaastunne kõigile lähedastele ja pereliikmetele."   

"See tähendab jätkuvalt seda, et see, mida me palume, järgige neid väga tähelepanelikult. Et püsime kodus ja kui on sümptomeid, siis kindlasti ei lähe välja," ütles Ratas. 

Et hoida inimeste elu ja tervist, tuleb Ratase sõnul kõigil ühiselt pingutada. "Ees seisab majanduses raske ja keeruline aeg, aga olen kindel, et saame ühiselt hakkama," lisas Ratas. 


2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...