VASTUSED KORDUVATELE KÜSIMUSTELE KOROONAVIIRUSE JA ERIOLUKORRA KOHTA

Riigikantselei kommunikatsioonikeskus koondas erinevatelt ministeeriumidelt ja asutustelt laekunud info koroonaviiruse ja eriolukorra ühte kohta. Materjal uueneb iga päev. Samad küsimused ja vastused leiate kriis.ee lehelt, uuendusi viiakse jooksvalt sisse.

Pilt: Albert Truuväärt

VASTUSED KORDUVATELE KÜSIMUSTELE KOROONAVIIRUSE JA ERIOLUKORRA KOHTA

Toimetaja: Toomas Raag

Riigikantselei kommunikatsioonikeskus koondas erinevatelt ministeeriumidelt ja asutustelt laekunud info koroonaviiruse ja eriolukorra ühte kohta. Materjal uueneb iga päev. Samad küsimused ja vastused leiate kriis.ee lehelt, uuendusi viiakse jooksvalt sisse.

Korduma Kippuvad Küsimused
 

FOOKUSES: eriolukorra lisameetmed viiruse leviku tõkestamiseks Saaremaal ja Muhumaal

Saaremaal ja Muhumaal kehtivad alates 30. märtsist inimeste liikumisele lisapiirangud. Mis põhjustel tohib Saaremaal ja Muhumaal nüüd kodust väljuda?

Saaremaal ja Muhumaal peavad kõik püsima kodus, väljas võib käia ainult vältimatutel, hädavajalikel juhtudel elukoha lähedal:

  • toidupoes;
  • apteegis;
  • arsti juures;
  • lemmikloomaga jalutamas, teda loomaarsti juurde viimas ja tagasi toomas;
  • sporti tegemas;
  • postkontoris ja/või pakiautomaadi juures;
  • perega või kahekesi õues liikumas, jalutamas;
  • lapsi lasteaeda viimas ja sealt ära toomas;
  • vajaduse korral eakaid, puudega inimesi, abivajajaid hooldamas (kasutades isikukaitsevahendeid);
  • tööl, kui ei ole võimalik kaugtööd teha;
  • tegemaks koduseid aia-, metsa- ja põllumajandustöid (kodust võib suvilasse sõita ja tagasi);
  • kalastamas.

Väljas liikudes tuleb kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart), korraga ei tohi liikuda koos rohkem kui kaks inimest, välja arvatud perekonnad ja avalike ülesannete täitjad. Inimesed peavad hoidma liikumisel 2 meetrit vahemaad. Erandiks on ka hädavajalike tööde tegijad nagu sidesüsteemide hooldajad jt, kelle tööks vajalikud ohutusabinõud ja töö iseloom nõuavad korraga rohkem kui kahe inimese korraga rakendamist.

Millised poed ja teenindusettevõtted Saaremaal ja Muhumaal jäävad avatuks pühapäevast, 29. märtsist?

Lahti jäävad

  • toidupoed (kui nad müüvad ka mingeid muid kaupu, võib neid edasi müüa, näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid);
  • apteegid;
  • sideettevõtete müügikohad;
  • pangakontorid,
  • pakiautomaadid;
  • postkontorid;
  • kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid (ratastoolid jms) ja meditsiinitarbeid;
  • optikapoed-prillipoed;
  • aianduspoed;
  • ehituspoed n-ö luugimüügiks (müügisaal peab olema suletud) ja laomüügiks, et oleks tagatud koduste tehnosüsteemide esmane toimimine (vaja tarvikuid osta, kui toru lekib jms).

Millised kauplused ja teenindusettevõtted tuleb pühapäevast, 29. märtsist sulgeda?

Sulgeda tuleb kõik kauplused, mis ei ole toidupoed, prillipoed-optikapoed, aianduspoed, ehituspoed (eritingimusel) ning poed, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid (ratastoolid jms) ning meditsiinitarbeid. Toidupoed on poed, mis müüvad toitu, sõltumata müügipinna suurusest, sealhulgas eripoed nagu juustupoed, karnid jms. Alkoholipoed on seaduse mõistes toidupoed.

Turud tuleb sulgeda.

Kaupluste ja teenindusettevõtete töötajad ja omanikud võivad oma töökohas käia ja seal tööd teha, et tagada e-kaubanduse toimimine. Samuti võivad käia töötajad ja omanikud näiteks loomapoodides, et seal asuvaid loomi toita.

Milliseid teenuseid on Saaremaal ja Muhumaal alates 29. märtsist keelatud osutada ja mis on lubatud?

Keelatud on osutada kõiki lähikontakti eeldavaid teenuseid, näiteks

  • ilukirurgiateenuseid;
  • ilu- ja isikuteenuseid (nt juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenust);
  • massaaži naudingu otstarbel (raviotstarbel on lubatud).

Teenindusasutused, kus ei ole lähikontakti kliendi ja teenindaja vahel, võivad jääda avatuks. Järgida tuleb hügieenireegleid ja kui vähegi võimalik, teha kaugtööd.

Endiselt on lubatud osutada ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, supiköögiteenust, toiduabi, hoolekandeteenuseid, puudega lastele ja täiskasvanutele mõeldud teenuseid ning ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid.

Kas inimesed võivad Saaremaal ja Muhumaal eripiirangute tingimustes käia restoranides, kohvikutes ja muudes söögikohtades?

Restoranides, kohvikutes ja muudes söögikohtades kohapeal süüa ja juua pakkuda ei tohi.

Toitu tohib müüa neis kohtades ööpäev läbi, aga ainult kaasa ostmiseks ja kulleriga koju viimiseks.

Kas raamatukogud jäävad Saaremaal ja Muhumaal avatuks?

Ei, kõik Saaremaa ja Muhumaa raamatukogud peavad olema külastajatele suletud.

Kui töötajatel ei ole võimalik teha kaugtööd, võivad nad teha kataloogimist, kogude korrastamist jms raamatukogudes vajalikku tööd kohapeal, järgides üldisi hügieeninõudeid.

Kas inimesed tohivad tööl käia, kui nad ei ole haiged?

Tööl tohib käia inimene, kes ei ole haige ja kellel ei ole kuidagi võimalik teha kaugtööd.

Kui vähegi võimalik, tuleb tööandjal anda ka tervetele töötajatele võimalus teha kaugtööd.

Miks oli vaja kehtestada Saaremaal ja Muhumaal lisapiirangud?

See oli vajalik eesmärgiga päästa tervis ja elud ning peatada viiruse levik.

Saaremaal on diagnoositud koroonajuhtumite arv (217) 28. märtsi hommiku seisuga peaaegu sama suur kui Tallinnas ja Harjumaal kokku (220). Nende kahe maakonna elanike arv aga erineb ligikaudu 20 korda. Seetõttu on vaja Saaremaad eraldi käsitleda.

Saaremaal on hooldekodus suur nakkuskolle. Nakatuma on hakanud ka elutähtsate teenuste osutajad, mis ohustab nende teenuste edasist pakkumist.

Seepärast otsustas valitsuskomisjon, et Saaremaal ja Muhumaal tuleb varem kehtestatud meetmed selgemini jõustada ja järelevalvet tugevamaks muuta.

Kuidas kontrollitakse liikumispiirangutest kinnipidamist?

Liikumispiirangute järgimist kontrollib politsei.

Politsei patrullib tänavatel ja jälgib, et inimesed ei koguneks. Lisaks teavitavad politseinikud kõiki liikumispiirangutest ja vajadusest püsida kodus nii palju kui võimalik.

Politsei kontrollib väljas liikujaid pisteliselt. Inimesed, kes rikuvad liikumispiirangu nõudeid, võetakse vastutusele.

Saaremaal hakkab peale seniste tööle 10 täiendavat politseipatrulli.

Kui lisapiirangute kehtimise kahel esimesel päeval selgub, et politseil on vaja lisajõude, kaasatakse patrullimisse ka Kaitseliit ja Kaitsevägi.

Kui suur on karistus liikumispiirangu rikkumise eest?

Liikumispiirangu rikkumise eest on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Kui vaja, kasutab politsei inimese suhtes vahetut sundi. Seda teeb politsei näiteks juhul, kui nakatunu liigub avalikus kohas ringi.

Kuidas on võimalik karistada ettevõtjat, kes ei täida eriolukorra juhi kehtestatud piiranguid?

Ettevõtjale on võimalik määrata sunniraha kuni 9600 eurot, kui eriolukorra korralduses ei ole märgitud teisiti.

Sunniraha tähendab seda, et ettevõtjale tehakse ettekirjutus. Kui näiteks on avatud kauplus, mis ei tohiks olla avatud, kohustab politsei ettevõtjal kaupluse teatud aja jooksul sulgema. Kui ettevõtja seda korraldust ei täida, siis on võimalik talle määrata sunniraha.

Sunniraha eesmärk on tagada, et korraldust täidetakse.

Millised on Kaitseliidu ja Kaitseväe õigused patrullimisel võrreldes politseiga?

Politsei toetamiseks kaasatud kaitseliitlastel ja kaitseväelastel on samamoodi nagu politseinikel õigus kasutada vahetut sundi.

Kui kaasatakse Kaitseliit, luuakse politseiametnikust ja kaitseliitlasest koosnevad patrullekipaažid.

Kas Saaremaal ja Muhumaal kehtestatud lisapiirangud toovad kaasa ka muutusi reeglites, mille järgi liigutakse Saaremaa ja mandri vahel?

Ei, Saaremaa ja mandri vahel liikumise reeglid ei muutu.

Kui kaua Saaremaale ja Muhumaale kehtestatud lisapiirangud kehtivad?

Kõik piirangud Saaremaal ja Muhumaal kehtivad seni, kuni neid ei ole muudetud.

Seda, kas piiranguid on vaja muuta, hinnatakse iga kahe nädala järel.

Kas valitsusel on kavas Saaremaad eraldi toetada, kuna piirangud on mõnevõrra tugevamad kui mujal Eestis?

Jah. Valitsus võtab arvesse, et piirangud mõjutavad Saaremaa majandust ja inimeste heaolu märkimisväärselt, ning tagab maakonnale suurema abi.

Kas Saaremaa ja Muhumaa nendes poodides, mida võib pidada nii ehitus- kui ka aianduspoeks, on lubatud aianduspool klientidele avatuks jätta?

Jah, kui aianduspool on ehituspoest eraldatav, siis tohib aianduskaupade väljapanek klientidele avatuks jääda.

Kinni tuleb pidada nõudest hoida teistega vähemalt 2 meetrit vahet ja liikuda üksi või ainult kahekesi.

Ehituskaupu tohib sellises poes müüa ainult n-ö luugist, st kliendid ei tohi ostuks kaupluse ruumidesse siseneda.

Muudatused kaubanduskeskuste, poodide ja söögikohtade töös, 2-meetrine vahemaa inimeste vahel

Mis on inimeste liikumisele ning kaubanduskeskustele, poodidele ja söögikohtadele kehtestatud piirangute põhisisu?

Alates 25. märtsist:

  • tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms;
  • võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist:

  • jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid;
  • on kaubanduskeskuste söögikohtades lubatud vaid toidu kaasamüük (välja arvatud siis, kui sinna pääseb tänavalt/parklast otse);
  • tuleb kõigi avatud poodide ja teeninduspunktide uste juurde panna desinfitseerimisvahendid;
  • tohivad söögikohad ja baarid olla avatud kuni kl 22ni (välja arvatud toidu kaasamüük ja kojuvedu);
  • on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala pärast. Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikest: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi. Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

Kuidas saavad oma tööd teha need, kelle töös on vaja korraga rohkem kui kahe inimese osalemist?

Kuidas saavad oma tööd teha näiteks ehitajad, sidekaablite vedajad, mobiilimastide hooldajad, torustiku paigaldajad ja teised, kes töötavad mitmekesi?

Piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. Need inimesed, kes töötavad mitmekesi koos, saavad kõiki ohutuse reegleid arvestades oma tööd teha. Erand kehtib ka avalike ülesannete täitmise puhul.

Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeidvälismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad osapooled nõus olema.

Kontoris töötades peab arvestama, et vahemaa oleks vähemalt 2 meetrit, oluline on pidev tuulutamine, regulaarne puhastus, haiged ja võimalikud nakatunuga kokkupuutunud ning riskigrupid tuleks koju saata jne.

Eriolukorra juhi korraldus ütleb, et keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/pm2045k_1.pdf.

Mis saab suurettevõtetest, kas need pannakse seisma?

Eriolukorra lisameetmed:

suurettevõtted jätkavad oma tööd tavapäraselt, järgides Terviseameti soovitusi. Töötajad peaksid teineteisest olema soovitavalt vähemalt 2 meetri kaugusel, välja arvatud siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikus ruumis (mängu- ja spordiväljakul, rannas, promenaadil, tervise- ja matkarajal ning siseruumis) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud kodus ja siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Mis on kaubanduskeskus?

Kaubanduskeskustele kehtib üldine liikumispiirang.

Kaubanduskeskus on hoone, kus on koos vähemalt kolm kauplust või teenindusettevõtet ja kuhu saab siseneda ühise sissepääsu kaudu.

Piirang kehtestatakse, kuna mitme kaupluse ja teenindusettevõttega keskus loob võimalused viiruste levikuks.

Kas mõni kaubanduskeskuses asuv pood võib jääda avatuks?

Jah, avatuks võivad jääda kaubanduskeskuse poed või teenindusettevõtted, kui:

  • neil on tänavalt eraldi sissepääs,
  • neisse pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Samamoodi võivad jääda avatuks kaubanduskeskuse juures olevad toitlustusasutused, kuhu saab minna tänavalt.

Kui suletakse ostukeskuse terve teine korrus ja alumisel korrusel on üks pood, mis ei ole toidupood, siis kas see tohib olla avatud?

Näide 1. Jah, kui kaubanduskeskus paneb kinni terve teise korruse ning esimesel korrusel jääb lahti vaid üks pood, siis on tegemist poega, millel on õuest eraldi sissepääs ning see võib lahti jääda.

Näide 2. Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, nii et ühte poodi pääseb otse välisuksest, tekib õuest eraldi sissepääsuga pood ja see võib lahti jääda.

Eesmärk on piirata paljude inimeste koosviibimist, kuna see soodustab viiruse levikut.

Korralduses toodud piirangud ei kehti

  • toidukauplustele,
  • apteekidele,
  • kauplustele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel,
  • pangakontoritele,
  • telekommunikatsiooniteenuste osutajatele,
  • pakiautomaatidele,
  • söögikohtadele, kus müüakse toitu ainult kaasa.

Kaubanduskeskuse pood võib jääda avatuks, kui sellel on tänavalt eraldi sissepääs või kui poodi pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Kas söögikohad, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Söögikohtades ja baarides, mis ei asu kaubanduskeskustes, saab kohapeal süüa kuni kella 22ni.

Pärast kella 22 on neis lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Söögikohad ja baarid, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni.

Kaubanduskeskustes asuvates söögikohtades ja baarides on lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Kas poed, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Jah, eraldiseisvad poed, näiteks ehituspoed, aianduspoed jm võivad olla lahti.

Ka eraldiseisvad kaubanduspinnad võivad olla lahti.

Kas kaubanduskeskuses asuvas söögikohas võib kohapeal süüa?

Ei, kaubanduskeskuste söögikohad tohivad toitu ainult kaasa müüa. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud.

Restoranid, baarid ja kohvikud, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni (nagu eraldiasuvad toitlustusasutused).

Kas toidupoes võib edasi müüa ka muud kaupa, näiteks riideid, kosmeetikat, köögitarbeid, pesuvahendeid?

Jah, kõigi toodete müüki võib jätkata. Kaubanduskeskuste sulgemise eesmärk ei ole mitte piirata kaubavalikut, vaid vältida paljude inimeste kogunemist.

Kuidas ma pääsen kaubanduskeskuses apteeki, kui apteek on mitu korrust kõrgemal?

Toidupoodi, apteeki või teistesse avatud kohtadesse minemiseks hoitakse kaubanduskeskuste ühisruumid lahti.

Kas toidukullerid võivad söögikohtadest tellimusi koju viia ka pärast kella 22?

Inimesed võivad toitu kaasa osta ja toidukullerid tellimusi koju viia ka pärast kella 22.

Kas pitsarestoranid võivad edasi töötada?

Pitsarestoranidele kehtivad toitlustusasutuste reeglid:

  • ostukeskustes on lubatud ainult kaasamüük,
  • eraldi sissepääsuga restoran võib olla avatud kuni kella 22ni,
  • pärast kl 22 on lubatud vaid kaasamüük/kullerteenus.

Millised reeglid kehtivad kohvikutele, mis pakuvad vaid kohvi ja saiakesi?

Kohvikutele kehtivad toitlustusasutuste reeglid:

  • ostukeskustes on lubatud vaid kaasamüük,
  • väljaspool ostukeskusi võivad kohvikud olla lahti kuni kella 22ni,
  • pärast kl 22 on lubatud vaid kaasamüük/kullerteenus.

Kui poodi saab siseneda nii kaubanduskeskusest kui ka tänavalt, kas siis pood võib olla avatud kullerteenuse jaoks?

Kaubanduskeskuses asuv pood ja söögikoht saavad olla avatud siis, kui neisse on tänavalt või parklast eraldi sissepääs. Kaubanduskeskuses olev uks tuleb hoida suletuna.

Kas kaubanduskeskuste väiksemad toitu müüvad poed (nt juustupood) võivad jääda lahti?

Toidukauplus on igas suuruses pood või müügilett, kus müüakse toidukaupa, näiteks Biomarket, Juustukuningad, Matsimoka jm. Need võivad kaubanduskeskustes lahti jääda.

Kuhu liigituvad kaubanduskeskuses olevad toidukohad, milledel on eraldi sissepääs tänavalt (parklast)? Kas tegemist on siiski toidukohaga kaubanduskeskuses või on tegemist kaubanduskeskusest väljaspool asuva toidukohaga?

Toitlustusettevõtete puhul kehtib kauplustega sama põhimõte. Kui toidukohal on keskuse sissepääsust eraldi sissepääs tänavalt või on sinna võimalik siseneda keskuse üldkasutatavat ruumi läbimata (nt parklast), siis on tegemist kaubanduskeskusest eraldi oleva söögikohaga, mis võib olla avatud kuni kella 22-ni toidu tarbimiseks kohapeal. Pärast kella 22 saab söögikoht olla avatud vaid kaasamüügiks. Seejuures peab olema tagatud, et kohapeal söömisel-joomisel on kliendid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusel.

Kas lemmikloomapoed võivad kaubanduskeskustes lahti jääda?

Kaubanduskeskuses asuv loomapood võib jääda lahti, kui sinna pääseb eraldi sissepääsu kaudu tänavalt või parklast. Kui loomapoes on loomi, keda peab hooldama, siis omanikud ja poe töötajad võivad käia. Loomatoidupood on ikkagi loomapood ja ei kuulu toidupoodide hulka sõltumata sellest, kas seal müüakse ainult krõbuskeid ja pasteeti, või ka loomi. Loomaomanikel tuleks leida pood, kus on eraldi sissepääs tänavalt, või tellida oma lemmiku toit e-poest. Eraldi asuvad loomapoed võivad lahti jääda.

Kas alkoholipood, mis on registreeritud toitlustusettevõttena, võib kaubanduskeskuses avatuks jääda? Seda hoolimata asjaolust, et sel puudub eraldi sissepääs?

Alkoholipood on seaduse mõttes toidupood ning võib olla avatud.

Kui keskuses on toidupoele lisaks ainult üks pood (nt lillepood), kas see võib lahti jääda?

Jah, kui keskuses on alla kolme kaupluse/teeninduskoha, siis võib see lahti jääda.

Kas võime kliendi WC-d keskuses sulgeda?

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti. Terviseamet soovitab ka WC-d mitte sulgeda - soovitatakse tõhustada WC ruumide koristust ja desinfitseerimist, võimalusel paigalda kätepesu juhendid. Soovitame tutvuda ka juhendiga Terviseameti kodulehel.

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, et poode eraldada, siis kas need võivad jääda avatuks?

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, mis võimaldab kauplusesse/teenindusettevõttesse vaid väljast tänavalt sissepääsu, võib see kaubandusettevõte jääda avatuks.

Kas toidupoed peavad ka sisse- ja väljapääsude juurde desinfitseerimisvahendid tagama? Kust peaks kaupmees need võtma, kui neid pole saada?

Jah, toidupoodides peavad nii sisse- kui väljapääsude juures olema desinfitseerimisvahendid. Terviseamet soovitab pöörduda vabariigi valitsuse töörühma poole, mis tegeleb isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite hankimisega ja mida juhib riigihalduse minister Jaak Aab.

Kas ja millised piirangud tulevad rehvivahetuskohtadele/autotöökodadele?

Hetkel ei ole plaanis piirata rehvivahetuskohtade ja autotöökodade tööd. Nendele kehtivad endiselt samad nõuded, mis teistele ettevõtetele. Ettevõtted peavad tagama piisava isikukaitsevahendite ja antiseptikute kasutamise, piisava puhastuse ja tuulutuse klientide vahel. Ühtlasi peab ettevõte jälgima, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei ole haigussümptomitega, inimeste arv teeninduse ruumides peab olema viidud miinimumini ja tagatud peab olema klientide piisav eraldatus. Ka Maanteeamet teatas, et naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis on oodata muutlikku ilma ning temperatuur võib langeda miinuskraadideni. Suverehvidele üleminekuaeg on Eestis paindlik ja politsei aprillis kindlasti kellelegi naastrehvidega sõitmise eest trahvi ei tee.

Mis saab ehitus- ja aiapoodidest? Riidepoodidest ja raamatupoodidest, mis ei asu kaubanduskeskustes? Kas lähevad kinni või jäävad lahti?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume.

Kas ilusalongid, mis asuvad väljaspool kaubanduskeskusi jäävad avatuks? Kuidas ilusalongi teenindaja saab täita 2 meetri distantsi nõuet?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad ilusalongid võivad jääda avatuks, kui neis järgitakse Terviseameti soovitusi

  • kasutada isikukaitsevahendeid ja antiseptikuid,
  • puhastada ja tuulutada klientide järel ruume,
  • saata haigussümptomitega inimesed koju või arsti juurde,
  • piirata salongis viibivate inimeste arvu,
  • tagada klientide eraldatus.

Kas ehituspoed/mööblipoed pannakse ka kinni?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Nii on tavaliselt paljude ehitus-, mööbli- ja ka nt aianduspoodide puhul.

Mismoodi nendele suletavatele äridele kommunikatsiooni tehakse? Nt kust saab Nõmme turu juurikamüüja teada, et ta ei tohi reedest enam müügipunkti avada, juhul kui ta selle keelu alla käib?

Ettevõtjatega suhtlemine toimub läbi erialaliitude - Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon jne. Lisaks toimub teavitus läbi meedia. Turu müügipindade rentnikke peab teavitama turu omanik.

Kes teeb järelevalvet kaubanduskeskuste osalise sulgemise üle?

Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teeb riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Politsei- ja piirivalveametile on antud korraldusega ülesanne teha järelevalvet 2-meetrise vahemaa piirangu järgimise üle, s.o inimeste käitumise üle.

Kuidas jälgitakse piirangute täitmist?

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Politseinikud koos partneritega patrullivad avalikes kohtades pidevalt ning rikkumisi nähes juhivad inimeste tähelepanu kehtivale korrale. Lisainfo nõuete kohta: www.kriis.ee.

Kuhu teada anda, kui nähakse piirangute rikkumist?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Mis saab kui pood/asutus/isik kehtestatud piiranguid ei täida?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Kui kauaks kaubanduskeskusi ja vahemaa hoidmist puudutavad piirangud kehtivad?

Meetmed vaadatakse üle hiljemalt iga kahe nädala järel, et hinnata nende mõju viiruse leviku tõkestamiseks.

Mis saab turgudest? Tuleb sulgeda või jäävad avatuks?

Täiendavad liikumispiirangud turgudele ei laiene. Müüjad peavad järgima Terviseameti nõudeid ja tagama piisava isikukaitsevahendite kasutamise ja piisava puhastuse ning jälgima, et müüja ja kliendid ei oleks haigussümptomitega. Kliendid peavad hoidma omavahel 2-meetrist vahet.

Kas need teenindusettevõtted, mis asuvad kaubanduskeskustes, saavad tööd jätkata?

Kaubanduskeskustes saavad tööd jätkata toidupoed, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel (sh ka prilli- ja optikapoed), pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, postkontorid ja pakiautomaadid ning toitlustusasutused, kus ei toimu toidu kohapeal tarbimist, vaid toimub üksnes toidu kaasamüük.

Kuidas peaks pood suutma tagada inimeste 2-meetrise vahe hoidmise nõuet? Sama on valitsuse otsuses ähvardus, et pood suletakse, kui ta seda nõuet ei täida.

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Poeomanik saab siinkohal jälgida poodi sisenevate inimeste arvu ning seda vajadusel piirata, lisaks on võimalik oma klientidele sellekohaseid meeldetuletusi teha.

Kas tanklatele kehtivad mingisugused lahtiolekupiirangud või müügipiirangud?

Tankla poe-osa saab olla avatud 24/7, kohvikuosa tuleb kell 22 kohapealseks tarbimiseks sulgeda, lubatud on vaid kaasaost ja kullervedu.

Kas kinnistele turuhoonetele laienevad samuti kaubanduskeskustele kehtestatud piirangud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Kui kinnises turuhoones müüakse toidukaupa, siis võib see olla avatud. Seda eeldusel, et kauplejad tagavad külastajatele desinfitseerimisvahendid ning oma pindade piisava puhastuse. Kehtib üldine piirang, mille kohaselt peavad inimesed hoidma omavahel 2-meetrist distantsi. Kui kinnises turuhoones on müügil ka riided, siis vastab turuhoone kaubanduskeskuse tunnustele (palju erinevat liiki müüjaid) ning see tuleb sulgeda.

Kuidas jäävad lahti postkontorid?

  • Postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ja mille sissepääs on kaubanduskeskuse seest, jäävad avatuks. Tagada tuleb külastajatele desinfitseerimisvahend sisse- ja väljapääsu juures.
  • Postkontorid, mis küll asuvad kaubanduskeskustes, kuid on muust kaubanduskeskusest eraldi sissepääsuga, jäävad tavarežiimil avatuks juhul, kui kõik tervishoiunõuded on tagatud.
  • Postkontorid, mis asuvad suuremate jaekettide pindadel (kuid mis pole kaubanduskeskus) jäävad avatuks.
  • Eraldiseisvad postkontorid jäävad avatuks tavarežiimil.
  • Avatuks jäävad ka need postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ning mille saadetisi ei saa sama linna piires ümber suunata. See puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti. Avatuks jäävad: Kambja postkontor, Elva postkontor, Lihula postkontor, Mustla postkontor, Sindi postkontor, Võhma postkontor, Kehra postkontor, Keila postkontor, Maardu postkontor, Paldiski postkontor, Jõhvi postkontor, Kohtla-Järve postkontor, Iidla postkontor, Tapa postkontor, Kunda postkontor ja Kohila postkontor.
  • Rohkem infot Omniva kodulehelt: https://www.omniva.ee/index.php?article_id=1061&article_token=news&page=580&action=article&

Kas restoranidele on kirjeldatud täpsemad nõuded kauba üleandmisel klientidele? Kas on määratud mingi inimeste arv, kes võivad korraga näiteks restorani köögis töötada?

Järgida tuleb üldisi nõudeid tööandjatele – tagada tööpindade piisav puhastus, jälgida töötajate tervist, võimaldada regulaarset kätepesu või käte desinfitseerimist, korraldada töö nii, et töötajad puutuksid kokku minimaalselt. Täpsem juhend Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.

Kas võib käte desinfitseerimiseks panna 80%-list viina täitepudelitesse?

Ei. Lisaks alkoholile muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks ka mitmed teised komponendid, mis aeglustavad toote aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist. Sellega saavutatakse viiruse vastaseks toimeks vajalik üheminutiline kontaktaeg. Etanool üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest see aurustub liiga kiiresti. Etanooli kasutamine desinfitseerimisvahendina võib vähendada haigustekitaja aktiivsust, kuid selle tulemusel võib tekkida ka etanooli suhtes resistentne haigustekitaja. Kokkuvõtlikult võib öelda, et registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahenditel ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi ning seetõttu ei pruugi need kasutajat kaitsta.

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või kokku panna e-tellimusi? Seda siis mitte kaubanduskeskuse valdaja, vaid üürniku poolt, et e-kaubandus püsima jääks?

Kaubanduskeskuses olevatesse kauplustesse on poe omanikel ja töötajatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi jms.

Kas tänavakaubandus on lubatud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Tänavakaubandus on lubatud, kuid järgida tuleb Terviseameti juhiseid - tuleb tagada kõigi pindade piisav puhastus, tuleb jälgida, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei oleks haigussümptomitega, poes/leti ääres viibivate inimeste arv tuleb piirata miinimumini ja tagada klientide eraldatus, et oleks võimalik järgida 2-meetrise vahemaa nõuet.

Eriolukord

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

  1. märtsil 2020 kuulutas valitsus esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra ning moodustas komisjoni, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja lahendada rahvatervise ning majanduse probleeme.

Eriolukord kuulutatakse välja juhul, kui:

  • tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga,
  • vaja on rakendada eriolukorra juhtimiskorraldust ja meetmeid.

Valitsuse eesmärk:

  • tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse,
  • tõkestada COVID-19 levikut Eestis,
  • tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga,
  • vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil,
  • tagada inimeste toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega,
  • tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Millised meetmeid eriolukorras kasutatakse?

Eriolukord võimaldab kasutada järgmisi meetmeid:

  • kehtestada viibimise keeld ja muud liikumispiirangud. Inimesi saab kohustada eriolukorra piirkonnast lahkuma;
  • avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud eriolukorra piirkonnas;
  • kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjus on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise ja lisaeelarve eelnõu algatamise kohta;
  • kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et tõkestada viiruse levikut, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi.

Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

Alates 25. märtsist tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms.

Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskusedAvatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel.

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb liikuda kas üksi või kahekesi ning hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Sisse- ja väljapääsude juurde tuleb panna desinfitseerimisvahendid. Poed peavad seda tagama.

Söögikohad ja baarid tuleb õhtul kell 22 sulgeda, toidu kaasamüük ja kojuvedu võib pärast kl 22 jätkuda.

Suletud on ka meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Kust ma leian teavet eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Põhiteavet leiad siit korduma kippuvate küsimuste lehelt, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev.

Siin lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal.

Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed.

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, mis mõjutab tugevalt Eesti elu. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Meil tuleb hoida inimeste tervist ja leevendada majandusraskusi.

Peame käituma vastutustundlikult ja kaitsma iseend ja oma lähedasi. Eriti peame kaitsma eakaid, nõrgema tervise ja krooniliste haigustega inimesi, kellele viirus võib olla kõige ohtlikum.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes juhiseid täidavad ning riigile ja oma lähedastele abi pakuvad.

Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult väike.

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

  1. märtsil moodustas valitsus komisjoni koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning rahvatervise ja majandusprobleemide lahendamiseks.

Komisjoni eesmärk:

  • tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine,
  • korraldada riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste koostööd,
  • koordineerida ressursside kasutamist.

Komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta.

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.

Millal ja kui sageli valitsuskomisjon koos käib?

Valitsuskomisjon kohtub kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval.

Neljapäeviti pärast valitsuse istungit toimub komisjoni laiendatud koosolek ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Kas jätkab tööd rahandusministri majandustöörühm? Millised meetmed kasutusele võetakse?

Rahandusministri majandustöörühm jätkab tööd. Töögruppi kuuluvad lisaks rahandusministrile majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, lisaks eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Riigikantseleist ja Eesti Pangast. Tööhõive küsimusega seonduvalt võtab töörümast osa sotsiaalminister Tanel Kiik.

Riik valmistab ette majandusmeetmeid, millega toetada raskustes ettevõtteid. Lühiajalise meetmete paketi sisust saad lähemalt lugeda rubriigis „majandus, ettevõtlus“.

Kust saab kohaliku omavalitsuse esindaja kõige värskemat infot valitsuste otsuste rakendamise kohta?

Kohalikud omavalitsused saavad infot vabariigi valitsuse otsuste ja nende rakendamise kohta regionaalsetest kriisikomisjonidest. Samuti on info kohaliku omavalitsusega seotud erinevate teemade kohta saadaval rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonaviiruse-korduma-kippuvad-kusimused .

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna-, vallavolikogude ning linna- ja vallavalitsuste istungeid?

Inimeste tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, sh avalikke koosolekuid ja avalikke üritusi. Seetõttu soovitame ka volikogu ja valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal füüsilisi kogunemisi.

Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada volikogu, valitsuse ja komisjonide istungite pidamisel elektroonilisi töövorme. Samuti saavad omavalitsused kaaluda võimalikult suures ulatuses kohalikes omavalitsustes kaugtöö tegemise võimalust.

Kohalikel omavalitsustel on võimalik valida oma töö korraldamiseks vajalikud töövormid. Näiteks otsustada viia volikogu ja valitsuse istungeid läbi elektrooniliselt, kuulutada volikogu istung haiguste leviku tõkestamiseks kinniseks. Samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik otsustada volikogu istungite ärajätmine märtsikuus, kui see on vajalik ja võimalik. Seda vaid juhul, kui seeläbi ei teki olukorda, kus näiteks valla- või linnaeelarve jääks kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtmata ning seetõttu muutuks volikogu tegutsemisvõimetuks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei sisalda piirangut volikogu istungite pidamiseks elektrooniliselt, kas infosüsteemi VOLIS, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungist toimub reaalajas n-ö ülekanne.

Volikogul on õigus kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.

Volikogu istungite läbiviimise täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga. Isegi kui volikogu töökorras ei ole ette nähtud võimalust volikogu istungeid elektrooniliselt läbi viia, kuid kui riigis kehtestatud eriolukord või jooksvad olulised KOV küsimused tingivad volikogu istungite läbiviimise vajaduse, siis erandkorras saab volikogu istungi elektrooniliselt pidada ka ilma vastava volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Lisainfot leiate omavalitsuste portaalist:[omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/].

Eriolukorras KOKSi rakendamisega seonduvate küsimuste osas saab täpsemat infot kirjutades meilile repo@fin.ee.

Kuidas menetleda eriolukorra tingimustes kohalike omavalitsuste planeeringuid?

Eriolukorra tingimustes planeeringute menetlemise kohta info leiab portaalist planeerimine.ee.

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja veebi http://www.riigiteataja.ee/ avalehel, kus kõik õigusaktid on otselinkidena kättesaadavad. Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses. Uuemate aktide lihtsamaks eristamiseks on nende juures märge „Uus“. Iga uue eriolukorda käsitleva õigusakti avaldamisel antakse sellest teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldaks ajakohases seisus tervikteksti uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert@riigiteataja.ee.

Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

Ei, Eesti kaitseb ka eriolukorras põhiõigusi ega peata Euroopa Inimõiguste konverentsioonis ette nähtud õiguste tagamist, vaid me täidame korrektselt oma teavitamiskohustusi. 20. märtsil teavitas Eesti Euroopa Nõukogu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest. Teatavasti kuulutas Vabariigi valitsus 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini 2020. Sellega seoses on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud piirangud suhtlusele jne. Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas Euroopa Nõukogu enda astutud sammudest. Samuti informeeriti sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist. Teavitus tagas selle, et hilisemate võimalike kohtuvaidluste osas on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub samadest alustest, mis Eesti kohtud.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab isikute põhiõiguste kaitse.

Viide teavitusele: https://vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-teavitas-euroopa-noukogu-eestis-rakendatud-eriolukorra-meetmetest.

Koroonaviirus, selle ennetamine, tunnused ja levimisviis

Kust saab otse infot koroonaviirusest tingitud olukorra kohta?

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga seotud küsimustele on võimalik ööpäevaringselt saada vastuseid häirekeskuse infotelefonilt 1247, mis on tasuta.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

  • Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Väldi kontakti (vähemalt 2meetrit) inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
  • Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista enda perearstile või kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helista perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid: Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused. Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu. COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI hiljuti kirjutanud ka: https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4703-miks-tuleb-vanemaid-ja-krooniliste-haigustega-inimesi-eriti-hoolsalt-kaitsta https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4702-tai-vanemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-panustada-viiruse-leviku-piiramisele

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

  • palavik (89,9%);
  • kuiv köha (67,7%);
  • väsimus (38.1%);
  • röga (33,4%);
  • hingamisraskused (18,6%);
  • kurguvalu (13,9%);
  • peavalu (13,6%);
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%);
  • krambid (11,4%);
  • iiveldus ja oksendamine (5.0%);
  • ninakinnisus (4,8%);
  • kõhulahtisus (3,7%) ja
  • veriköha (0,9%);
  • konjunktiivide ärritust (0.8%).

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Mida see viirus meie organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid konkreetseid organeid, nt kopsu?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda tervislikust seisundist.

Mida teha, kui haigussümptomid ilmnevad?

  • Pea nõu oma perearstiga. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused.
  • Koroonaviiruse proovi võtmiseks enam kiirabi kutsuma ei pea. Ära mine ise perearstikeskusse ega EMOsse kohale.
  • Puhka ja ravi ennast vastavalt arsti soovitustele.
  • Püsi toas kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud ja järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

Täpsemad juhised http://www.koroonaviirus.ee.

Laadimine...Laadimine...