VIDEO! EESTI JUURTEGA NOBELIST: Mõelge rohkem, milliseid lepinguid te sõlmite

Inimesed, seiske enda eest sisukamate ja endi huve rohkem kaitsvate lepingute sõlmimise kaudu. Nõnda võib kokku võtta peamise sõnumi, millega käis Eestis Estonian Business Schooli konverentsil esinemas Nobeli majanduspreemia Eesti juurtega laureaat Bengt Holmström.  

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! EESTI JUURTEGA NOBELIST: Mõelge rohkem, milliseid lepinguid te sõlmite

Virkko Lepassalu

Inimesed, seiske enda eest sisukamate ja endi huve rohkem kaitsvate lepingute sõlmimise kaudu. Nõnda võib kokku võtta peamise sõnumi, millega käis Eestis Estonian Business Schooli konverentsil esinemas Nobeli majanduspreemia Eesti juurtega laureaat Bengt Holmström.  

"Põhjustest aru saamine on esimene samm millegi parandamise või muutmise suunas," ütles vanaema kaudu Eestiga seotud nobelist, soome-rootslasest majandusprofessor Bengt Holmström vastuseks küsimusele, milline on tema teadustöö praktiline väärtus.

Muuhulgas on praegu Massachussettsis tehnoloogiaülikoolis majandusprofessorina tegutsev Holmström uurinud suurte, maailma raputanud finantskriiside põhjuseid. Ta on jõudnud järeldusele, et kriiside põhjuseks pole ahnus, milles Wall Streeti ollakse harjunud süüdistama, aga lisatasude süsteem, mis paneb finantsilma juhid tegutsema isekalt ning hülgama väikeaktsionäride huvisid.

Vaatleja ja selgitaja

Bengt Holmströmi sõnul, kes pidas Estonian Business Schoolis oma teooriatest loengu, ei ole ta maailma, või ka erinevaid riike vaevavatele majandushädadele konkreetsete lahenduste välja pakkuja. Samuti ei nimeta ta ennast ühiskonnakriitikust maailmaparandajaks, vaid pigem vaatlejaks ja majanduses toimuvate protsesside lahti seletajaks. "Minu missiooniks on selgitada, miks inimesed tegutsevad just nii, nagu nad tegutsevad," ütles Holmström. 2016. a sai ta Nobeli preemia just lepinguteooria arendamise eest. Tema teooria, mida ta kolleeg Oliver Hartiga on arendanud, seisneb selles, et inimesed saavad oma huve majanduses paremini kaitsta lepingute kaudu.

"Mul ei olnud plaani saada Nobeli preemiat, see kuidagi juhtus," muigas Holmström, et nii tähtis tunnustus oli tema jaoks suur üllatus.

Kui Holmströmi mõtteid selgitada, siis tänapäeva majandust hoiab nimelt koos loendamatu hulk lepinguid. Holmström ning tema partner ning kaasnobelist Oliver Hart on lepinguid uurinud igal tasandil, alates suurkontsernide juhatuse liikmetest ja lõpetades ettevõtete tavaklientidega. Üks küsimus, mida lepinguteooria paremini mõista aitab, puudutab näiteks tippjuhtide palkasid ja preemiaid. "Need peaksid olema tasemel, mis ei viiks firmades valede otsusteni," rääkis ta.

Wall Street ei kubise kelmidest

Muuhulgas on Holmström uurinud maailma raputanud finantskrahhide tagamaasid. "Selle põhjuseks pole ahnus, sest Wall Streetil on kogu aeg oldud ahned, aga lisatasude süsteem, mis paneb väikeaktsionäride eest otsuste langetajad neidsamu väikeaktsionäre ära unustama. "Kõik ei olnud kelmid," viitas ta finantsafääride peategelastele. "Lihtsalt mõni tuhat dollarit on suur raha ehk meile, aga mitte neile."

Seega, kui ühtede ehk väikeaktsionäride jaoks on rahal konkreetne väärtus, siis nende jaoks, kes opereerivad suurte summadega, muutub raha millekski abstraktseks - lihtsalt arvude reaks. Seda puudust saaks reguleerida paremate lepingutega, mis kaitseksid väikeaktsionäre tõhusamalt. Kuid samas on Holmström teadlane ja tema mõttesuundade edasi arendamine jääks juba praktikute ülesandeks. Seega, kui esindaja palk sõltub kasumist, võib ta hakata liigselt riskeerima. Holmströmi tähelepanekud muutusid seega eriti aktuaalseks pärast üleilmset finantskriisi, kui selgus, et paljude finantstöötajate lepingud ajendasid neid võtma niivõrd suuri riske, mis seadsid lõpuks globaalsesse hävimisohtu kogu finantssüsteemi enda. Üks Holmströmi järeldus on, et valitsusorganid peaksid kriisi ajal olema valmis finantssüsteemile likviidsust pakkuma, sest likviidsusriske ei suuda pangad jt finantsasutused kunagi lõpuni maandada.

Mõistagi peegelduvad lepinguteooria ka igapäevatehingutes. Näiteks ei kata kindlustusfirmad auto maksumust täies ulatuses, vaid ainult teatud piirini. Lepinguteooria seletus kõlab: kui kataks, poleks auto omanikul enam erilist ajendit sõiduki uksi lukustada, sest igal ajal võib kindlustuselt uue auto saada.

Uute mudelite testimise aeg

Kuigi enda sõnul ei soovi ta makroökonoomilistesse küsimustesse väga süveneda, ütles Holmström USA president Donald Trumpi majanduspoliitika kohta muuhulgas, et me elame testimisajal, kus mitte ainult USA aga ka teised riigid proovivad uusi lähenemisi või majandusmudeleid.

"Maailm on muutumas ja tehnoloogia areneb väga kiiresti, kõikjal leidub palju uusi võimalusi. President Trump tegutseb üsna kummaliselt ja paneb USA igas mõttes värisema. Lähitulevikus on näha tema tegevuse tagajärgi ja siis on näha, kas need on head või halvad."

Laadimine...Laadimine...