VIDEO! HELME KOOLIKIUSAMISEST: Suuremad poisid lõid jalaga tagumikku

"Võibolla kõlab naturalistlikult, aga WC-s harrastasid suuremad poisid põlvega pissijale tagumikku vopsu anda ja ütlesid, et kusi kinni – no äärmiselt ebameeldiv ja vastik, aga sellega tuli leppida, sest suurematele poistele ei saanud vastu ka hakata, muidu oleks tappa ka saanud," rääkis siseminister Mart Helme enda koolikiusu kogemustest.

Pilt: Scanpix
Video Eesti

VIDEO! HELME KOOLIKIUSAMISEST: Suuremad poisid lõid jalaga tagumikku (5)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Võibolla kõlab naturalistlikult, aga WC-s harrastasid suuremad poisid põlvega pissijale tagumikku vopsu anda ja ütlesid, et kusi kinni – no äärmiselt ebameeldiv ja vastik, aga sellega tuli leppida, sest suurematele poistele ei saanud vastu ka hakata, muidu oleks tappa ka saanud," rääkis siseminister Mart Helme enda koolikiusu kogemustest.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil rääkisid ministrid enda kogemustest koolikiusuga. "Ma käisin üsna väikeses koolis, kus narrimist tuli ikka ette, kuid ma ei oleks saanud öelda, et koolikiusamine oli sel hetkel igapäevane, pigem oli rõhk õppimisel ja näiteks spordiga tegelemisel," rääkis peaminister Jüri Ratas, et kiusuks ei jätkunud eriti aegagi mitte.

"Koolikiusamine on olnud alati üks äärmiselt vastik ja ebameeldiv asi. See on kindlasti ajas muutunud, näiteks kolinud netti," rääkis Helme, et kiusamise vormid ja sihtmärgid on ajas muutunud. "See ei muuda tõsiasja, et igasugune koolikius tekitab stressi."

Helme rääkis, et kui tema oli koolijüts, esines vägivald pigem füüsilisel kujul. "Kaklused olid igapäevased, suuremate poiste terror väiksemate poiste vastu oli igapäevane. Võibolla kõlab naturalistlikult, aga WC-s harrastasid suuremad poisid põlvega pissijale tagumikku vopsu anda ja ütlesid, et kusi kinni – no äärmiselt ebameeldiv ja vastik, aga sellega tuli leppida, sest suurematele poistele ei saanud vastu ka hakata, muidu oleks tappa ka saanud," jutustas Helme.

Positiivne on see, et ühiskonnas on suhtumine kiusamisse muutunud. "Kunagi tehti nalja ka, et mis kiusamine, aga praegu võetakse seda asjana, mis ei ole lubatud. Ega ta kunagi ei kao ära täielikult, aga ühiskondlik teadvus ja arusaamine, et sellega on vaja tegeleda, on olulisel määral kasvanud," tõdes Helme.

Ühiskonna hoiakud kiusamisse on muutunud

Ka kaitseminister Jüri Luik leidis, et koolikiusamine on väga raske probleem ja sellega tuleb tegeleda. "Ma arvan, et eriti suur roll on õpetajatel, sest olgem ausad, nemad on sellele lähemal ja mõnikord lausa vaatavad kõrvale," lisas Luik, et suur roll on ka kodusel kasvatusel.

"Mis puudutab kaitseväge, siis seal teeme väga suuri jõupingutusi selleks, et seda, mis nõukogude ajal oli tuntud, et vanemad sõdurid kiusavad nooremaid sõdureid, täna enam praktiliselt ei oleks - võin öelda, et täna oleme sellest praktiliselt vabad," selgitas Luik.  

"Keegi ei tohi jääda murega üksi - see on üleskutse kõigile, et alati on olemas lahendus, keegi ei pea muret endas kandma," rääkis välisminister Urmas Reinsalu. "Üldiselt ühiskonna empaatia on kasvanud, seda tõlgendab ainuüksi see, et selle probleemi tõkestamisega tegeleme. Valuline on see, et üks kiusamise vormidest on kehaline, aga sõnadega ja vaimse psühhoterroriga võib vähemalt samamoodi inimese endast välja viia," tõdes Reinsalu.

Noori paneb kiusama kambakultuur, mis paneb noori grupis tegema asju, mida üksi oleks häbi teha. Ühtlasi on noortel, kellel on käitumuslik joonis julmem, empaatia puudumise probleem. "Kindlasti peab toetama kiusamise ohvrit, aga tegelikult ka süüdlane peab tundma, et see asi ei ole aktsepteeritav. Need piirid, kus kiusamine läheb üle õigusvastasele teole, on hägusad," märkis Reinsalu.

Ollakse valmis leppeta Brexitiks

"Kõik see, mis on seotud Suurbritanniaga, on keeruline. Igaljuhul on meie soov ja huvi see, ükskõik kuidas Brexit kujuneb, et strateegilised ja lähedased suhted Suurbritanniaga jätkuksid," kinnitas Ratas. "Meie soov on loomulikult teha kõik, et peale Brexitit oleks elanikel ja ettevõtjatel võimalikult vähe segadust. Loomulikult oleks parim lahendus see, et see toimuks leppega ning selle nimel tuleb pingutada."

"Suurbritannia puhul puudutab siseministeeriumit see, kuidas dokumentidega tulevikus saab olema," rääkis Helme. "Olgu nii palju öeldud ,et ootel on siseministri visiit Suurbritanniasse, aga kuna seal on toimunud valitsuse vahetus ja prioriteediks on Brexitiga kaasnevate probleemidele lahenduste leidmine, siis seni, kuni asjad on ebaselged, ei ole sellel visiidil mõtet."

"Asjade seis on selline, et kui Ühendkuningriigid ei taotle pikendust, millele peab omakorda otsuse langetama Euroopa Liit, siis 31. oktoobril peaks leppeta Brexit aset leidma," märkis Reinsalu. "Milliseks sündmused kujunevad, seda on keeruline hinnata, aga me peame olema valmis 31. okt toimuvaks leppeta Brexitiks," lisas Reinsalu, et valitsus ei pea leppeta Brexitit mõistlikuks. "Me lähtume meie elanike ja ettevõtjate huvidest. Kindlasti  alustame septembri kuu jooksul laiemalt avalikkuse teadvustamist."

Valitsus otsustas täiendada Brexiti tuleku eel liiklusseadust, et Ühendkuningriigi juhilubade omanikel oleks võimalik ka edaspidi Eestis autot juhtida. Seadusemuudatus võimaldab pärast Brexitit aastase üleminekuperioodi, et Eestis alaliselt elavate isikute Ühendkuningriigi juhiload ei muutuks kehtetuks. Enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast Brexitit veel 12 kuud ning selle aja jooksul tuleks juhiloa omanikul see vahetada Eesti juhiloa vastu.

500 kaitseväelast rahvusvahelistele missioonidele

Lisaks kiitis valitsus täna heaks 500 kaitseväelase osalemise järgmisel aastal rahvusvahelistel missioonidel. "See on meile oluline rahu tagamisel terrorismivastases võitluses ja see näitab, et Eesti on aktiivselt oma liitlastega ka väljaspool Eestit eesmärkide suunas tegutsemas," ütles Ratas.

Näiteks kiideti heaks 210 kaitseväelase osalemise NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eelnõu kohaselt kavatseb Eesti tuleval aastal NRF-is osaleda soomusjalaväekompaniiga Balti pataljoni koosseisus, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga.

Plaanis on kahekordistada Eesti osalust ka Malis operatsioonil Barkhane ning saata missioonile ka eriväelased. Operatsioonile tahetakse kokku saata kuni 95 kaitseväelast. "Mali on meie jaoks tähtis, sest see on tähtis Euroopale," selgitas kaitseminister Jüri Luik otsuse põhjust.

Relvade direktiiviga tõkestatakse terrorismi

Valitsus kiitis heaks siseministeeriumi ettepaneku võtta üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid. "Relvaseaduse muudatuste peamine põhjus tuleb Euroopa Liidu direktiivist, mis on alguse saanud Euroopas toimunud terrorirünnakutest," ütles Helme. "Seetõttu soovitakse kogu Euroopas muuta ohtlikumatele tulirelvadele kehtestatud nõudeid ning seeläbi vähendada võimalusi nende kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel."

Helme sõnul jaotatakse direktiivist tulenevalt relvad ohtlikkuse alusel klassidesse ning seda on vaja eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. "Relva klassist sõltub, kas relva toimetamiseks teise liikmesriiki on vaja iga kord võtta eelnevalt politsei- ja piirivalveametist luba või saab relva edasi toimetada tulirelvapassi alusel ehk ilma eelnevalt luba küsimata," täpsustas Helme.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

TTÜ juhtum riigi soovi teadust rahastada ei vähenda

"TTÜ on väga hea ülikool, tublide õppejõudude ja professoritega. Meie soov on jätkuvalt teadust rahastada, kuid see sõltub muidugi ka võimekusest, mis tuleneb riigi eelarvest," täpsustas Ratas, et TTÜ toetuste skandaal riigi soovi teadust rahastada ei vähenda.

Parvlaevadest rääkides märkis Ratas, et vaja oleks veel juurde viiendat laeva. "Riik võiks ühe laeva – viienda laeva – soetada juurde, see peaks olema Virtsu-Kuivastu vahel. Seda rentida igal aastal, mida me oleme teinud, läheb väga kalliks ja see ei tasu ei pikemas ega lühemas perspektiivis end ära."

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...