VIDEO! Helme: nõudlikkus alluvate suhtes ei ole survestamine

"Kui peaminister on nõudlik ja seda nimetatakse ametkonna survestamiseks, on see vale narratiiv," täpsustas rahandusminister Martin Helme. "See, kui nõuad midagi oma alluvatelt, olgu see tegevus või tegevuse lõpetamine, ei ole survestamine, vaid oma haldusalas töötamine."

Pilt: Scanpix
Video Eesti

VIDEO! Helme: nõudlikkus alluvate suhtes ei ole survestamine

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui peaminister on nõudlik ja seda nimetatakse ametkonna survestamiseks, on see vale narratiiv," täpsustas rahandusminister Martin Helme. "See, kui nõuad midagi oma alluvatelt, olgu see tegevus või tegevuse lõpetamine, ei ole survestamine, vaid oma haldusalas töötamine."

 

Riigisekretär teatas eile, et peaminister Jüri Ratas teadis juba augustikuus maaeluministeeriumi huvide konfliktist. "Minul oli info selles osas, et on võimalik olnud, et maaeluminister ja nõunikud on sekkunud PRIA tegevusse," rääkis Ratas tänasel valitsuse pressikonverentsil. "Mina rääkisin Järvikuga sellest ning ta ütles, et seda ei ole olnud."

Ratas kinnitas, et ta ei oodanud uurimise alustamisega, vaid tegeles aktiivselt erinevate ametnikega ja ametitega. "Sellest tuli juttu ka riigisekretäriga, mille peale tuli ka kohe uut infot. Esimene info oli, et seda pole sündinud." 

Ratas ei teadnud seda, et kolm ettevõtjat, kelle eest Järvik PRIA vastu astus, olid Järviku tuttavad. "Mina nende kolme ettevõtja nimesid ei teadnud. Minule oli teada ainult, et seal on üks ettevõtja, kus on väidetavalt alust sekkumiseks. Seda infot oli väga erinevat."

Helme kinnitas, et Ratas pöördus ka tema poole antud probleemiga. "Kui peaminister on nõudlik ja seda nimetatakse ametkonna survestamiseks, on see vale narratiiv," täpsustas Helme. "See, kui nõuad midagi oma alluvatelt, olgu see tegevus või tegevuse lõpetamine, ei ole survestamine, vaid oma haldusalas töötamine."

"Tõepoolest, olin selliseid viiteid kuulnud, et on probleemid ja on pöördutud uurimiseks, kuid olen selgelt distantseerunud menetluslike andmete väljanõudmisest, kui on juba alustatud menetlust. Ma ei pea õigeks, et ilmtingimata käimasolevast menetlusest peab minister olema informeeritud," lisas ka justiitsminister Raivo Aeg.

Kriminaalmenetluste arvukus ja menetluste pikkus on vastuolus

Aeg selgitas, miks otsustati algatada Harju Maakohtus järelevalvemenetlus. "Probleem on väga lihtne, kuigi üldiselt tuleb öelda, et Eesti kohtud on väga efektiivsed, sest oleme Euroopa Liidus teisel kohal menetluse kiirusega. Jätkuvalt on tõrvatilgad meepotis, mis venitavad menetluse pikkust," nentis Aeg.

"Arusaadavalt on Harju Maakohus see, kus on suured ja tõsised kriminaalasjad ja seepärast alustasime sealt, et selgitada välja, mis probleemid on," rääkis Aeg. Järelevalvemenetlusega tahetakse vastuseid saada sellele, kas probleemid on seadusandlikud, seotud ressurssidega või hoopis töökorraldusega.

"Fakt on see, et ühest küljest kriminaalasjade arv väheneb, aga päris jõudsalt pikeneb menetluse aeg - need jooned lähevad risti vastupidistes suundades. Me oleme tõsiselt mures sellepärast," kinnitas Aeg.

Riigisektori palgakasvu veavad siseturvalisuse töötajate palgad

Regionaalminister Jaak Aab märkis, et kolmanda kvartali brutopalga kasvu kajastustes võis jääda ekslik mulje, et riigisektor on tohutu palgakasvu vedur. "Kõige suurema osa riigisektori keskmisest palgakasvust moodustab siseturvalisuse töötajate - politseinike, piirivalvurite ja päästjate - palgatõus, aga ka õpetajate ning tervishoiutöötajate palgatõus." 

Ta lisas, et avaliku teenistuse seaduse mõttes ei tõusnud ametnike palgad keskmisest kiiremini. 

Laadimine...Laadimine...