VIDEO! IduEDU Festival 2020: distantsõpe kiirendas koolide digivõimekuse kasvu ja tõi paindlikkust õppetöösse

Debatis osalejad nõustusid, et distantsõppest õpiti palju ja see aitab kindlasti tulevikus paremini edasi minna ja uueks valmis olla.

Haridus Video Eesti

VIDEO! IduEDU Festival 2020: distantsõpe kiirendas koolide digivõimekuse kasvu ja tõi paindlikkust õppetöösse

Lisa Maria Metsala

"Kutsekool oli alguses distantsõppel, kuid kuna töö on väga praktikapõhine, siis viidi hoopis õpilased kooli ja õpetajad juhendasid kodust. Praktilise tööna valmistati maske, kuna neid oli tol hetkle raske saada, ja viisime ka õmblusmasinad õpilastele koju, et nad sealt oma asju saaks edasi teha," ütles Tallinna Kopli Ametikooli direktor Kaspar Kaugja. 

Esimene reaktsioon kevadel distansõppele minnes oli igas õppeasutuses väga erinev. 

Meelespea lasteaia direktor Kristina Märks ütles, et lasteaedades käisid alguses lapsed edasi, kuid kuna lapsi jäi rühmadesse väga vähe, hakati tegevust optimeerima. Ühendati rühmad ja vaadati, kuidas õppetööd korraldada. 

Tallinna Kopli ametikooli direktor Kaspar Kaugja sõnutsi tuli distantsõppeteade nagu esimene lumi: seda oodati, aga ei teatud, millal ta täpselt saabub. "Kutsekool oli alguses distantsõppel, kuid kuna töö on väga praktikapõhine, siis viidi hoopis õpilased kooli ja õpetajad juhendasid kodust. Praktilise tööna valmistati maske, kuna neid oli tol hetkle raske saada, ja viisime ka õmblusmasinad õpilastele koju, et nad sealt oma asju saaks edasi teha." 

Nõmme Huvikooli direktor Hele-Leek Ambur rääkis, et huvikoolides oli täielik paanika, sest ei teatud, mis saab huvitegevustest, kuna see pole otseselt ühelegi lapsele kohustuslik.

Direktor Tiina Pall rääkis Kristiine gümnaasiumi kogemusest. "Me olime esimesed, kes kinni pandi. Ma teadsin juba märtsis, et see oli aja küsimus, millal kool kinni pannakse. Kuna olime esimesed, kes distantsõppele üle läksid, siis saime üle Eesti kõnesid, kuidas hakkama saada, kuna mujal koolides oli paanika. Saime esmaseid näpunäiteid anda."

32. keskkooli 11. klassi õpilase Anette Viini sõnul oli algul paljudel õpilastel tunne, et algab vaheaeg, kuna algul räägiti ainult kahest nädalast. "Siis saime aru, et tegelikult tuleb ikka õppida kodus. Me ei teadnud, et see nii pikaks venib."

Valmidus distantsõppeks koolide poolt oli hea

"Kristiines tehti digipädevuse süsteem aasta varem ja 2019. septembriks olid nad enamvähem valmis. Probleem tekkis kodudes, kus polnud vajalikku tehnikat, ja õpetajatega, kellel kasvas koormus üle pea. Tegime vanematele küsitluse ning saime lähtekoha, kust edasi minna. Teise nädala jooksul loksus kõik paika," ütles Pall.

"Teoreetiliselt oli valmidus olemas, probleem oli pigem õpilastega. Osad kadusid radarilt ära, kuna polnud tehnoloogilist võimekust. Tõstsime õppekava ümber, et teoreetilisi aineid ette teha. Õmblusmasinad viisime kontaktivabalt kodudesse, suurtes töökodades hajutasime töötegevust," rääkis Kaugja.

Amburi sõnul sujus koostöö lastevanematega oodatust paremini. "Olen väga õnnelik, et vanemad olid huvitatud huvitundidest. Õpetajad kaasasid kogu pere ja viisid oma tunde veebi kaudu läbi." 

Märks rääkis, et kohanemine oli omaette väljakutse. "Lasteaedadel oli kohustus lahti jääda. Madalaimal ajal oli alla 30 lapse 365st kohal. Tehti zoomitunde, kus osalesid lapsed tihti koos isaga. Õpetajatel tekkis vabadus ise valida, kuidas etteantud materjali õpetada ja see inspireeris ka vanemaid õpetajaid."

Õpilased reageerisid väga erinevalt

Viini sõnul sobis distantsõpe osadele õpilastele väga hästi, teistele jällegi üldse mitte. "Mulle väga meeldis, et ma sain ise valida, millal ma midagi õpin. Samas oli klassikaaslasi, kes ei vaadanud mingeid aineid mitu nädalat järjest. Suureks abiks olid klassijuhataja tunnid, kus saime muresid jagada."

"Meil olid suureks üllatuseks HEV lapsed, kellele see õpe väga sobis. Osadele õpilastele väga meeldis selline õpe, osade jaoks oli see kõige raskem aeg õppimises," sõnas Pall.

Debatis osalejad nõustusid, et distantsõppest õpiti palju ja see aitab kindlasti tulevikus paremini edasi minna ja uueks valmis olla. Pall tõi välja, et iseõppimise roll peaks suurenema, rõhk peab olema õppimise õppimisel.

"Huvihariduses jääb peale kindlasti kontakttund, sest õpetajaga tunnis olemine on omaette fenomen, mida lapsed vajavad. Samas, kui õhtuti tuleb tuju vestelda nt kosmose teemadel, siis ei ole tingimata vaja tulla huvikooli kohale, võib ka kodus olla ja sealt oma grupiga suhelda," arvas Ambur.

Kaugja tõi välja, et ametikoolide juures on väga oluline, et õpilased saaksid praktikat teha ettevõtetes. Seetõttu on tema sõnul hariduse perspektiivist oluline ka see, et oleks ettevõtteid, kes õpilasi vastu võtavad.

Oleviku debatis osalesid Anette Viin Tallinna 32. Keskkoolist ja Eesti Õpilasesinduste Liidust (11. klassi õpilane), Hele-Leek Ambur Tallinna Nõmme Huvikoolist, Kaspar Kaugja Tallinna Kopli Ametikoolist, Kristina Märks Tallinna Meelespea Lasteaiast, Tiina Pall Tallinna Kristiine Gümnaasiumist ja debatti juhtis tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa.

Eisenschmidt: Tallinna koolid said kriisiga hästi hakkama

Tallinna Ülikoolis viidi kevadel läbi uuring, saamaks teada, millised õppetunnid võiks kevadest kaasa võtta. Uuringus küsitleti erinevaid koole mai ja juuni lõpus, 7., 8., ja 11. klasside õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid.

Koolide valmidust distantsõppeks hindasid erinevate koolide juhid, sh juhid 40 Tallinna koolist. Tallinna koolid hindasid oma digiõppe valmidust kõrgemaks kui muud Eesti koolid. Tallinna koolid suutsid ka enda hinnangul kiiremini õppetöökorraldust kohandada päeva- ja nädalapõhiseks, võttes arvesse ka iga õpilase isiklikke võimeid.

Eisenschmidti sõnul on arenguruumi aga õpetajate vahelises koostöös: uuringu kohaselt oli koostöiseid praktikaid (arutelud, planeerimised, koosõpetamine jne) 47% Tallinna koolidel üksikjuhtudel või üldse mitte. Eriolukord aga tõestas, et mida rohkem koostööd õpetajate vahel, seda madalam on nende stressitase.

Õpilaste hinnang tehnoloogia kasutamisele tundides oli samuti pisut kasinavõitu. Eisenschmidt tõi olulisima asjana välja, et ühtlaseks üleminekuks on vaja väga head koostööd õpetajate vahel, kuna see tõestas end kõige suurema stressimaandajana. Veel toodi välja õppimise ja õpetamisega kohanev tehnoloogia ja õppimise planeerimine pikema aja peale, näiteks nädalaks korraga.

Laadimine...Laadimine...