VIDEO JA BLOGI PENSIONIARUTELULT! Seeder: pensioni väljamaksete süsteem on inimesevaenulik

"Teist sammast ei tohiks teha vabatahtlikuks, sest siis kukub ta kokku," rääkis sotsiaaldemokraat Eiki Nestor arutelus "Eesti pensionisüsteem – lammutada või ehitada?".  "Kogu väljamaksete süsteem on inimesevaenulik ja finantsasutuste keskne," sõnas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. "Rahvas on praegu rahul, sest paljud inimesed pole veel läinud pensionile, aga see olukord muutub, kui inimesed, kes teise sambaga on sundliidetud, hakkavad pensionile minema."

Pilt: Dmitri Povilaitis

VIDEO JA BLOGI PENSIONIARUTELULT! Seeder: pensioni väljamaksete süsteem on inimesevaenulik

Juuli Nemvalts

"Teist sammast ei tohiks teha vabatahtlikuks, sest siis kukub ta kokku," rääkis sotsiaaldemokraat Eiki Nestor arutelus "Eesti pensionisüsteem – lammutada või ehitada?".  "Kogu väljamaksete süsteem on inimesevaenulik ja finantsasutuste keskne," sõnas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. "Rahvas on praegu rahul, sest paljud inimesed pole veel läinud pensionile, aga see olukord muutub, kui inimesed, kes teise sambaga on sundliidetud, hakkavad pensionile minema."

Fnantssektori esindusorganisatsioon FinanceEstonia kutsus arutelule "Eesti pensionisüsteem – lammutada või ehitada?" erakondade tipp-poliitikud ja arvamusliidrid, et rahvas saaks kuulata ja ise otsusta, kelle argumendid jäävad peale.

Arutelus osalevad:

  • Andres Sutt (Reformierakond)
  • Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
  • Endel Oja (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)
  • Helir-Valdor Seeder (Isamaa)
  • Priit Alamäe (Eesti 200)
  • Toomas Vitsut (Keskerakond)

Vestlust modereerivad FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber ja juhatuse liige Aare Tammemäe, kaasa räägivad mitmed valdkonna eksperdid.

 

BLOGI

Vestluse üks modereerija Aare Tammemäe küsis alustuseks, mis on praeguses pensionisüsteemis head.

Heli Valdor Seeder: Süsteemi tuleb vaadata tervikuna. Esimene sammas püüab mingil määral arvestda majanduses toimuvaid muutusi. Kui palju peab esimene sammas olema solidaarne, sellel teemal on kindlasti palju arutelusid. Kindlasti sellest ei piisa, aga mingil moel saab sellest ära elada. Õnneks meil on kolmas sammas olemas. Sinna saab vabatahtlikult panustada.

Endel Oja: See, et meil on kolm sammast, on hea.

Toomas Vitsut: Mulle meeldib, et on riigipoolne panus, mis muudeti rohkem solidaarseks. Hindan, et on olemas vabatahtlik osa, hea on, et teises sambas on sundsäästmise võimalus olemas.

Andres Sutt: Teema puudutab kõiki inimesi ja oluline on, et inimese pensionile minnes ei toimuks inimese sissetulekutes järsku muudatust.

Eiki Nestor: See, et meil on võimalus käia tööl ja saada pensioni, see on väga hea. On palju riike, kus sellist võimalust pole. Mõlemad osapooled nii riik kui ka pensionärid on rahul.

Nestor: Üks tingimus pole aus, et me maksame kinni esimeses osas. Et sellest ei sõltu, kui palju me oleme teeninud. Võimalus maksta tööandja pensioni on jäänud kahjuks toppama. Hea meelega maksustaks seda makset ainult 13%.

Teist sammast ei tohiks teha vabatahtlikuks, sest siis kukub ta kokku.

Ma ei usu, et kolmas sammas suurt populaarsust kogujate seas tekitaks, pigem usun, et tööandjad tahaksid inimestesse investeerida. Teist sammast ei tohiks teha vabatahtlikuks, sest siis kukub ta kokku. Tahan kiita rahandusministeeriumi, kes on teinud väga häid analüüse.

Priit Alamäe: Ma ei saa sellega nõus olla, et Eesti pensionäride pension ei tohiks sõltuda Eesti ettevõtete käekäigust.

Sutt: AMF tegi uuringu, kust selgus, et selleks, et elustiil väga ei muutuks, tuleb tõsta pensioni eluiga soovitavalt 68. eluaastani ja suurendada kogumise summat. Ma ei ole nõus, et pensionifondidest saab kord kvartalis välja astuda. Mida rohkem on sinna raha kogunud, seda rohkem võiks olla võimalusi valida väljamakse võimalusi. Ka fondide valik võiks olla suurem.

Vitsut: Igal juhul vajab pensionisüsteem muutmist, sest tööealiste inimeste ja pensionäride suhe väheneb tublisti aastaks 2040. Need pensionifondidele seatud piirangud vajaksid ümber vaatamist.

Oja: Ma ei saa olla nõus, et pensionäride palgatulu sissetulekut maksustataks.

Investeerimised Saksa väärtpaberitesse on söönud intressid ära.

Olen nõus Alamäega, et siiamaani on olnud liiga vähene investeering Eesti ettevõtetesse. Investeerimised Saksa väärtpaberitesse on söönud intressid ära.

Seeder: Inimestelt on teise sambaga ära otsustusvõimalused ja vastutused. Täiesti sobimatu on, et nii piiratud on investeerimisvõimalused.

Miks on Eesti pensionifondide tasud kõrgemad kui Rootsis?

Miks on Eesti pensonifondide tasud nii kõrged, kõrgemad kui Rootsis? Väljamaksete süsteem on liiga jäik ja tekib küsimus, miks tuleb kindlustusseltsiga sõlmida leping. Kogu väljamaksete süsteem on inimesevaenulik ja finantsasutuste keskne. Rahvas on praegu rahul, sest paljud inimesed pole veel läinud pensionile, aga see olukord muutub, kui inimesed, kes teise sambaga on sundliidetud, hakkavad pensionile minema.

Tammemäe: Mis probleemi me tegelikult lahendame, Seeder?

Seeder: Teine sammas ei taga mingit pensionitõusmist, see 2+4%, sest need riigipoolsed neli protsenti võetakse esimesest sambast. Vabatahtlikuks tegemiseks on, et anname inimesele suuremad võimalused säästmiseks, kui need täna kitsalt läbi finantsinstrumentide.

LHV panga asutaja Rain Lõhmuse käest küsiti, miks pensionifondid ei investeeri Eesti majandusse.

Paneksin pensionifondide tööle hindeks kolm.

Lõhmus: Paneksin pensionifondide tööle hindeks kolm. Hinnaregulatsioon on hea siis, kui sul on monopol või sõda või muu katastroof, muidu mitte. Riik on reguleerinud väga tugevalt investeeringute tegemist. Mina soovitan pigem otse majandusse investeerida kui väärtpaberitesse. Teine sammas on kui kohustuslik liikluskindlustus, seda sektorit ei reguleeri riik hindadega.

Indrek Holst SEB elukindlustusest: Mis puutub Rootsi võrdlust, et hinnad on madalad, siis olen nõus, aga tuleb vaadata Eesti turu väikeseid mahtusid. Tänu teisele sambale on tekitatud huvi Eesti inimesel investeerimise suhtes, see ei vasta tõele. Teine sammas on pannud inimesi tajuma, milliseid investeeringuid nad teevad.

Heiki: Ma ei ütle, et inimesed on vastutustundetud. Esimest ja teist sammast peaks vaatama koos, me ei taha ju teha esimest sammast vabatahtlikuks. See, et meil oli piirangud investeerimisinstrumentidesse, see tuli sellest, et meil ei olnud omal ajal ülevaadet, kui palju neid on. Pensionärid võiksid luua oma pensionirahade haldamiseks katusorganisatsiooni.

Vitsut: Vaidlus käib selle üle, mida tavaline inimene mõtleb, mitte doktorikraadiga finantsist.

Mõtleme, kuidas käitub tädi Maali.

Mõtleme, kuidas käitub tädi Maali. Mina nii ei arva, et tädi Maali oskaks ja teaks, kuidas investeerida. Pigem kulutab ta oma rahad ja siis, kui tal on vaja pensionit saada, polegi tal seda ja riik peab siis ikkagi hakkama toetama inimest.

Sutt: 2040 ei ole meil enam kolme töötajat, kes pensionäri üleval, vaid kaks, seega kolmandiku võrra vähem tuleb raha sisse. See pole lahendus, et teeme kogumise vabatahtlikuks. Ainult 70% inimestel on lühiajaline rahasäästmine ja 15% sellest on neid inimesi, kes säästab kolmandasse sambasse.

Alamäe: Me ei tohi olla rõõmsad selle üle, et me investeerime oma raha Eestist välja. Meie Eesti kapital on niigi õhuke, sinna investeerimine peab olema suuremast riiklikust plaanist.

Seeder: Isamaa ei toeta teise sambasse kogumist, tahame teha selle vabatahtlikuks. Inimene saaks luua endale investeeringukonto, kuhu ta saaks piiramatult investeerida ja see peaks olema vabatahtlik kõigile.

 Usun, et inimesed peaksid saama võimaluse ise otsustada.

Väljamaksed ja investeeringud jääksid inimesele vabatahtlikuks. Kas tädi Maali on teadlik, kuidas investeerida? Usun, et inimesed peaksid saama võimaluse ise otsustada. Inimesed hakkavad küll koguma, 7 miljardit eurot näitavad pankades seda, et inimesed suudavad otsustada ja investeerida. Ärge hirmutage inimesi, esimene sammas jääb alles.

Alati on olnud, et tuleviku põlvkond maksab läbi maksude pensionäridele pensioni, see on igal pool maailmas.

Nestor: 660 000 inimest on kogumispensioni teise sambas ja see on hea tulemus. Arvan, et kui see kaotatakse, siis jääb alles 100 000 inimest sinna, see teadlik hulk inimesi, kes on kolmandas sambas.

Martin Lans BIGBankist: Kui vaatame OECD raportit, siis vaatame, et me pole suutnud teises sambas masuga kaotatud raha tasa teenida.

Tallinna Börsi juht Kaarel Ots: 32 000 on sellist kontot, millel on ainult üks aktsia peal. Ma ei näe, et inimesed oma tuhandeeuroste palkadega saaksid 6 protsendiga niimoodi Seedri jutu järgi investeerida.

Lõhmus: Ma ei lähe õpetama, kuidas klaverit mängida. Peaks vaatama, kuidas on investeeringutelt teeninud need, kes räägivad sellelt teenimisest. Jutt on alati palju ilusam, kui andmeid vaadata.

38% investeerijatest jäävad kahjumisse.

Kui vaadata investeerijaid, siis neist jäävad 38% kahjumisse. Mis siis rääkida tavainimestest, kellel puuduvad teadmised, kuidas investeerida.

Mart Jesse, Liikluskindlustuse fondi juht: Kahju on, et on tekkinud jauramine teise samba üle, aga fakt on see, et esimesest sambast ei jätku kindlasti piisavaks pensioniks inimesel. Võib öelda, et tervikpilti ei taheta pensionisüsteemist rääkides näha ja samamoodi ei ole inimesel ülevaadet, milline on inimesel tema eeldatav pension. Meil on küsimus, kuidas inimested, kes 40 järgmist aastat välismaal erinevates riikides töötavad, et sellised inimesed ei peaks muretsema, mis nende pensionist saab. Praegune süsteem ei ole kaasaegse eluga kooskõlas.

Nestor: Kui mul süda valutab, siis selle üle, et inimeste teadlikus pensionifondidesse investeerimisse on vähene. Kuulates Alamäed ütlen, et ka mul oleks hea meel, kui investeeritakse Eesti majandusse.

Alamäe: Saksa majanduses on 90% saksa pensionifondide raha ja meil peaks Eestis ka nii olema. Need raamid, mis meil on, need peaks veelgi õgvendada. Me peame väljamaksetele seadma rohkem võimalusi.

Nestor: Ma olen sellega nõus.

Vitsut: Tõenäoliselt on pensionäride investeeringute hulgas kõige rohkem kinnisvarasse investeeringuid. Küsimus on selles, kui likviidne see on ja mida inimene sellelt teenib. Tõenäoliselt on inimesel lõppenud laenumaksed kinnisvarasse, aga ise seal elades ei saa ta sellelt mingit raha.

Paraku osade inimeste eest peavad investeeringute üle mõtlema need, kes on treenitud selles valdkonnas mõtlema. Kinnisvara pensionist rääkides usun, et see on hea mõte. Igal juhul teine sammas peaks jätkuma.

Oja: Me fetišeerime üle teise samba mõju, selle üle ei tasu kembelda.

40 aasta pärast pole tädi Maali-sugust inimest.

Kui räägime täna tädi Maalist, siis väidan, et 35-40 aasta pärast sellist inimest enam ei eksisteeri.

Seeder: Olen siiralt üllatunud, et liberaalse maailmavaate esindajad pooldavad siin riiklikku regulatsiooni. Mul endal teist sammas ei ole, aga olen õppinud ökonomistiks ning oskan faktidele toetuda.

Me peame andma suurema vabaduse inimestele, kui vaatame pensionifondide tootlust ja need pole ennast õigustanud. Nende tootlus on olnud madalam kui majanduse kasv.

Saksamaal on kohustusliku II samba asemel tööandjapension.

Ma ei usu seda, et me saame rääkida inimestele, et meil on toimiv finantssüsteem, mis tagab inimestele pensioni. Kui vaatan Saksamaad, siis neil kohustuslikku teist sammas pole, seal on tööandjapension.  On teisigi riike, kes on esimese samba kõrvale vabatahtliku samba teinud ja toimivad väga hästi.

Laadimine...Laadimine...