VIDEO JA FOTOD! Kadrioru Saksa Gümnaasium tähistab 60. juubelit

Kadrioru Saksa Gümnaasium, toonase nimega Tallinna 42. Keskkool alustas tegevust 1960 . aastal.

Pilt: Mats Õun
Haridus Video

VIDEO JA FOTOD! Kadrioru Saksa Gümnaasium tähistab 60. juubelit

Erki Varma / Video: Dmitri Povilaitis

"Meie kõigi jaoks on kooliaeg kindlasti üks meeldejäävamaid kogu elus. See on aeg kus õpitakse, küpsetakse ja arenetakse. Ja Kadrioru Saksa Gümnaasium on kindlasti üks väga hea koht, kus seda teha," rääkis Kadioru lilleaias toimunud kooli 60. juubelile pühendatud pidulikul aktusel sotsiaalminister Tanel Kiik, kes on ka ise kooli vilistlane.

Kiige kinnitusel pakutakse Kadrioru Saksa Gümnaasiumis kvaliteetset haridust ja koolil on ka omad selged väärtused, mida kantakse igas mõttes koos. "Nii nagu aktustel on hea tava, et gümnasistid juhendavad ja toetavad oma käekõrval esimesse klassi tulnuid, nii kantakse seda suhtumist läbi kogu koolitee. Üheskoos, üksteist toetades ja õppides ning alati sekkudes, kui on näha et keegi vajab abi või tuge," selgitas Kiik.  Tema hinnangul on see mõtteviis, mis tuleb kasuks ka kogu ülejäänud elus. "Kui me saame selle koolist kaasa, seda väärtust endas kanname, siis see aitab meil elada täiväärtuslikumalt ja õnnelikumalt."

87images

Kiige sõnul on haridusvaldkond selline, et kui iga päeva midagi uut ei omanda – uusi teadmisi ja oskusi, siis jäädakse iga päevaga maha. "Ühiskond, kogu maailm, elu meie ümber areneb ja elukestev õpe pole ammu enam tühi sõnakõlks, vaid see on reaalsus miljardite inimeste jaoks terves maailmas," nentis Kiik, kelle kinnitusel tuleb ühtviisi usinalt õppimisega tegeleda nii 1. septembril esimesse klassi astujatel kui kooli ammu lõpetanud vilistlastel.

Keel on kultuuri selgroog

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et kuigi tema, erinevalt sotsiaalministrist, ei ole kunagi Kadrioru Saksa Gümnaasiumis õppinud, peab ta end kooli sõbraks ja leiab, et see kool on väga väärikas pärl Tallinna linna haridussüsteemis. "Juubel on õige aeg, et pisut ajas tagasi vaadata, kuid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi puhul tuleks ajas tagasi vaadata oluliselt rohkem kui 60 aastat," rääkis Kõlvart, kelle sõnul oli saksa keel aastasadu Eesti territooriumil ametliku asjaajamise keel ning omab ajalooliselt väga palju seoseid meie keele ja kultuuriga. "Me oleme saksa keelest väga palju laenanud ja muu hulgas ka sellised sõnad, nagu kool ja haridus."

Goethet tsiteerides nentis Kõlvart, et kes ei tunne võõrkeeli, see ei oska väärtustada ka oma emakeelt ning just seetõttu on oluline õppida tundma ka võõraid keeli ja kultuure. Linnapea sõnul on keel kultuuri selgroog, aga kultuur on omakorda rahvuse, rahva ja riigi vundament. "Mõelge selle peale, kuidas te enda haridusteega suudate luua sellesama vundamendi meie rahvale ja meie riigile," pöördus ta aktusele kogunenud õpilaste poole.

Samas on ajaloolist tagasivaadet linnapea hinnangul mõtet teha ainult juhul, kui suudetakse mõelda ja rääkida ka tulevikust. "Me peame mõtlema ka oma tuleviku peale ja oma vastutuse peale tuleviku ees. Tuleb tunnistada, et tsivilisatsioon on jõudnud sellesse staadiumisse, kus meie tulevik sõltub sellest, mis saab meie planeedist," nentis Kõlvart ja kinnitas, et Kadrioru Saksa Gümnaasium elab mõeldes tuleviku peale. "Seda tõestab ka Roheline Lipp, mille kool on pälvinud juba kaks korda."

Ülemaailmselt tuntud ökomärgis Roheline lipp antakse välja haridusasutustele, kes on välja kujundanud keskkonnahariduse strateegia, järgivad seda oma õppetöös, maja haldamisel ja kogu tegevuse korraldamisel ning on lisaks lastele ja õpetajatele kaasanud keskkonnategevustesse lapsevanemad ja kõik haridusasutuse töötajad.

Unistustest tuleb kinni hoida

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma nentis, et maailma ajaloo kontekstis on 60 kõigest kübemeke, inimese seisukohalt vaadates on käsil elu parimad aastad ning ka kooli seisukohalt ei ole seda palju, sest on olemas koole nii Tallinnas kui mujal Eestis, kus õpetust jagatud mitusada aastat.

"Kuid KSG rõõmustab 60. sünnipäeval oma õnneliku saatuse pärast ja soovib hingesoojust ning üksteisemõistmist oma praegustele ja endistele õpilastele ning õpetajatele, samuti kõigile neile, kes kooli oma nõu ja jõuga on toetanud ja toetavad," soovis Viisma.

Kadrioru lossi lilleaeda kogunenud gümnasistidele soovitas Viisma hoida kinni oma unistustest ja püüelda visalt ja väsimatult nende täitmise suunas. "Võib-olla on mõnel teist unistus saada suursaadikuks, ministriks, linnapeaks või presidendiks. Uskuge mind – kui see eesmärk ja tahe on piisavalt tugev, siis te jõuate sinnani. Näiteid ei pea kaugelt otsima."

Oma tervitused andsid koolile üle ka Saksa suursaadik  Christiane Hohmann ja Austria suursaadik Dr Julius Lauritsch.

Kadrioru Saksa Gümnaasium, toonase nimega Tallinna 42. Keskkool alustas tegevust 1960 . aastal. Juba järgmisel aastal alustati ettevalmistust saksa keele süvaõppele üleminekuks, esialgu algklassides ning  aasta-aastalt jõuti kahe paralleelklassiga abituuriumini. 1965. aastal tekkisid koolil esimesed kontaktid toonase Saksa Demokraatliku Vabariigiga, millest on tänaseks välja kasvanud tihe koostöö erinevate Saksamaa koolide ja asutustega. 1969. aastal lõpetasid keskkooli esimesed süvaklasside õpilased.

 

Laadimine...Laadimine...